Raudtee taastamise toetuskoosolekule Haapsalu kultuurikeskusse tuli eile õhtul 120 inimest, volikogude liikmeid, tavakodanikke ja külalisi.
Riigikogu liige Neeme Suur ütles oma ettekandes, et kui 2005–2006 hakkasid Läänemaa arenduskeskus ja maavalitsus raudtee taastamisega tegelema, kasutasid nii pooldajad kui ka vastased emotsionaalseid argumente.
Vastased leidsid, et taastamine on kallis, sõitjaid on vähe; et mujal on raha rohkem vaja. Pooldajate argumendid olid, et regionaalpoliitiliselt on raudteed vaja, et teistel on raudtee, läänlastel mitte, kuigi ta ju alles hiljaaegu oli.
Nüüdseks on tehtud põhjalik tasuvusuuring, mis näitab, et raudtee taastamine on sotsiaalamajanduslikult tasuv.
Suure sõnul on vastased jäänud endiselt emotsionaalsete argumentide juurde, pooldajad aga on teinud põhjaliku uuringu, mida Läänemaa võidab raudteest ja mida kaotab, kui seda ei tule.
„Et raudtee on kallis? Millega võrreldes?” küsis Suur. Tema hinnangul on 30 miljonit eurot Haapsalu raudtee taastamiseks Eesti keskmine taristusse tehtud investeering.
Niisama palju läks maksma raudtee rekonstrueerimine Riisipereni. Miks lõpeb selline raudtee Riisiperes, kui riik on ostnud nii palju uusi ronge, et need võiksid vabalt sõita Haapsalu ja Rohukülani, küsis Suur.
Kui raudteed ei tule, peaks riik Haapsalu raudtee taastamisele kuluva, arvatavasti aga veelgi suurema summa ikkagi käiku laskma, sest kui jätkub inimeste koondumine pealinna, tuleb Tallinna külje alla hakata rajama suuri kolmetasandilisi ristmikke.
Haapsalu raudtee taastamise 30 miljonit eurot moodustaks vähem kui kümnendiku Euroopa Liidult saadavast 500 miljoni euro suurusest toetusest aastaiks 2014–2020.
„Me räägime sellest, et üks maakond ellu jääks,” toonitas Suur raudtee vajalikkust.
Kaks tundi kestnud koosolek lõppes Läänemaa volikogude esindajate allkirjade andmisega raudteed toetavale pöördumisele, mis saadetakse majandusminister Juhan Partsile.
Oma toetust raudtee taastamisele avaldasid ka Kärdla linnavolikogu, Hiiu maavanem ja Nissi vallavanem. Toetuskirja saatis Tõrva linnapea.
Neeme Suur tegi ettepaneku kutsuda lähiajal Haapsallu riigikogu majanduskomisjon, et arutada raudtee taastamist.
Hr Taal ja Hr Uus istuvad kõrvuti. Tunnen raha lõhna. Tuleb meelde rööbaste ja raudteetammi killustiku müügi lugu.
kommunismi poole võib seda asja nimetada.Tallinnaania näitab siin eeskuju-tasuta ühistrantsport: rongiga tallinna sealt eesti mõhuga või reilness boltikuga edasi tsiviliseeritud maailma-kas pole helge tulevik meid ootamas?
Kas maksumaksjad on nõus seda kõike kinni maksma?
Ja see ,et maksumaksjad neid lõbusid ülal pidama peavad hakkama on enam kui kindel-eesti mõhk juba toimib maksude peal ja osutab põhjalapoegadele sotsiaal teenuseid pealekauba.
Arvan, et see on väga rumal ja kohatu võrdlus. Samas kiirrongiga ja soodsalt Euroopasse reisida – miks ka mitte!
Õigus,aga pean jääma enda juurde.Ka mina arvan,et miks ka mitte kõik erinevad reisimise viisid võiksid olla valikus ja soodsad pealekauba,aga kas on ettekujutust mis see kõik maksma saab-tõukefondid tulevad appi nende rajamisel,kogu hilisem ekspluatatsioon tuleb ise kinni maksta-kuidas teha seda napilt mõnetuhande netomaksjaga maanurgas ?Euroopas majandavad sellised asjad piirkondades kus on sajad tuhanded kasutajad,või siis peetakse neid keskvalitsuse miljonite maksumaksjatega ülal-meil on terves eestis paar-kolmsada tuhat inimest kes maksavad makse rohkem kui tarbivad.
Kas need tulihingelised pooldajad hakkavad köik ka rongiga söitma,vaevalt küll ,ehk nostalgjast teevad väikse tiiru aga olen kindel,et järgmine päev vuravad juba autoga Tallinna poole.
varsti on võileiva hinnaga saada lademes kalleid volvosid ja jeepe sest need pildikeskel istujad hakkavad kindlasti rongiga sõitma
kes selle rongiga sõitma hakkab,isegi tallinnas on pooled rongid täidetud 4-5 inimesega vahel ja mis kaupa seal läänemaal ikka rongiga vedada
Vanasti sai ikka vahest rongiga Tallinnas käidud ennast kultuurselt arendamas ja pärast ka tähistamas väikese napsuga, aga autoroolis pole see kahjuks enam võimalik. Ettevõtjad tulevad ka kindlasti uute võimalustega kaasa. Näiteks need kes plaanivad, või ajavadki ekspordiäri, oleks ju päris soodne merekonteinerid hoopis mööda raudteed teele saata. Asjal on kindlasti jumet, hoian pöialt!
Mul pole raudtee vastu midagi.Aga huvitav,et Parts pole uuesti koeri ja kraanat kohale saatnud,nagu Lihulas. Aga kuni pole kaubavedu,ei tasu see end majanduslikult küll ära.
lapse kasvatamine ei tasu ka tema vanematele mitte kunagi ennast ära – see on puhas kulu. järelikult pole neid tarvis. ära levita siin enda teadmatagi liberite A- sotsaiaalset retoorikat kui sa ei tea mis selle taga on.
Mitte äkki, vaid valimised ongi ju sügisel. KOV. 🙂
Kas äkki on valimised tulekul ?
Oli asjalik üritus,kuigi kartsin,et on valimiseelne stardipauk nagu Uusi artikkel