Tänane Maaleht kirjutab Läänemaa valdu haaranud ühinemissoovist.
Kui ihaldatuim vald Ridala otsustab volikogu istungil jääda omapäi või hoiab Haapsalu poole, peavad teised hakkama mõtlema, kas asuda omavahel liituma või jätta kõik nii nagu praegu.
Viimane variant tundub valdade esindajatele halvim.
“Väga hea, et asi on liikuma läinud ja miks mitte siit edasi vaadata kogu Läänemaad ühendava omavalitsuse poole,” ütles Oru valla volikogu esimees Andres Kampmann. Väikevaldade jätkusuutlikkus on tema jaoks vägagi küsitav, eriti hajaasustusega piirkondades.
Ka Risti vallavanema Rein Kruusmaa arvates on aeg suuremate valdade tekkeks enam kui küps.
Risti on siiani korduvalt õhutanud naabreid liituma ja olnud ise selleks valmis, kuid algatused on soikunud. Ühe põhjusena on Läänemaa väikevaldade inimesed toonud ühinemiste juures välja eesmärgi ebamäärasuse.
Kogu haldustemaatika on Kruusmaa sõnul olnud seni oma olemuselt segane, minister Kiisler pole olnud asjas osaline, vaid vaadanud seda kõrgemalt. Ka Andres Kampmanni arvates pole päris õige, et ühinemisalgatused tulevad altpoolt – riik peaks rohkem muretsema, võtma vastutuse ja tegema ühtse reformi.
Võtmeküsimuseks saab ühinemisaruteludes ilmselt haridusteema, aga ka omavalitsuste praegune laenukoormus on ebaühtlane – esile kerkib hirm teiste võetud laenude ees.
Maavanema Innar Mäesalu arvates oleks kõige parem, kui Läänemaal oleks üks omavalitsus, äärmisel juhul kaks – see on ainuke võimalus tugeva piirkonna tekkeks ja arendamiseks. Tallinnale ja Tartule tõmbekeskustena vastu saamiseks tuleb arendada oma maakonna tõmbekeskust.
Kogu Läänemaa on kümne aastaga vaesemaks jäänud 3300 inimese võrra.
Kui Põhja-Läänemaa plaan õnnestuks, tekiks üle 8000 elanikuga suurvald.
