Lääne Elu palus kõigil maakonna omavalitsusjuhtidel kirjutada aastakokkuvõte.
Kullamaa vallavanem Jüri Ott:
Kullamaa vallas oli aasta eripärane, kuid lõppkokkuvõttes edukas.
Saime hakkama nii talvise lumega (Eesti Posti tunnustus kui ühele edukamatest valdadest Eestis lumetõrjes) kui ka kevadise suuruputusega, millist pole nähtud vähemalt seitsekümmend aastat ja mis purustas hulga riigi ja valla teid ja truupe Liivi kandis. Tegutsesime koos riigiga operatiivselt ja koostöös, mis hoidis ära, et inimesed oleksid pidanud pikka aega hädas olema.
Sel aastal täitus kullamaalaste unistus ja valmis multifunktsionaalne huvikeskus Kullamaa keskuses, kuhu on asja nii noortel kui ka eakatel. Kindlasti parandab see uus kena maja Kullamaa valla elanike sportimis- ja kultuurse vaba aja veetmise võimalusi.
Jätkuvalt hoidsime koos volikogu ja kooliperega vaimu erksa, et ka keskhariduse andmine Kullamaal jätkuks. Kooliaasta algus tõi meile kena piiga Uruguayst — Piia–Maria, kes on Kullamaa keskkoolis Maailma Noortevahetuse raames.
Positiivse poole peale tuleb kindlasti nimetada ka Koluvere piiskopilinnuse edasiarendust. Täna on juba selge, et see raske ja vaevaline tee, mida on selle lossi taastamisel läbi käidud, annab esimesi praktilisi tulemusi — keldrikorrus ja esimene korrus on valmis.
Kesksuvel pidasime pidu — valla taasnimetamise kahekümnendat aastapäeva. Jätkuvalt on vilgas ja huvitav meie valla kultuurielu Loit Lepalaane juhtimisel. Suvepeol austasime valla elule olulise panuse andnud inimesi nii oma koduvallast kui ka kaugemalt. Pidu päädis Läänemaa Kaitseliidu paraaadiga ja Kaitseliidu Risti maleva lipu õnnistamisega Kullamaa kirikus.
Maavanem Innar Mäesalu jagas valdadele välja võidutuled. Hea meel on meie inimestest, keda on märgatud kauemalgi kui koduvallas. Loit Lepalaan pälvis presidendi auraha, Lembitu Tarang ja Laine Riistop tunnistati Läänemaa sädinimesteks, Lembitu Tarangult ilmus ka tuumakas raamat — Kullamaa mälestused –, Aili Anseli tööd tunnistati parima raamatukoguhoidja tiitliga.
Rõõmu teeb, et tööpuudus on vallas vähenenud ja seda oli ka tunda eelarve tulumaksu laekumise poolelt. Siin tahan esile tõsta Läänemaa töötukassat (juhataja Eveli Kullison), kelle initsiatiivil ja pakkumisel toimus meiegi vallas nn tööharjutus, kus töö kaotanud inimesed said paljutki juurde õppida, omavahel suhelda ja julgustust ennast uuesti tööturul pakkuda.
Rõõm oli tõdeda, et on inimesi, kes ei küsi esmajoones, mis ma vallalt saan, vaid mis ma ise suudaksin valla heaks ära teha. Noor mees Ollar Aruksaar tegi oma käterammu ja rahaga kena bussipeatuse Kalju küla lastele, kes ei pea enam koolibussi ootama lageda põllu veerel. Loodan, et selline eeskuju on nakkav.
Heameelt teeb, et meie põllumehed ei saanud vaatamata heitlikule ilmale kokkuvõttes halvemaid tulemusi kui eelmisel aastal, saagid olid hoopis kopsakamad ja lehmade väljalüps suurem.
Heameel on ka selle üle, et Lõuna–Läänemaa kõige suurema valla Lihulaga jagame ühiseid väärtusi, võib–olla tuleb see sellest, et nii Lihulal kui ka Kullamaal on väga rikkalik ajaloo– ja kultuuripõhi. Loodan, et meie ühistegemistest kasvab välja midagi enamat.
Positiivne on ka kindlasti see, et peale õpetaja Ants Leedjärve 35aastast õpetajaameti pidamist ja siirdumist teenitud puhkusele saime kohe uue koguduse õpetaja Lembit Tammsalu.
Tahan esile tõsta ja tänada selle pingelise aasta eest oma kõige lähedasemaid kolleege — abivallavanemat Heikki Salmi, vallasekretäri Kersti Liput, sotsiaalnõunik Maret Lõhmust, finantsjuhti Aare Laurenit, registripidajat Katrin Viksi, insener Jaan Rajastet, minu abi Tiina Gilli ja Saima Salumaad, kes hoolitseb, et me saaksime töötada puhastes ja turvalistes ruumides, kõiki neid inimesi iseloomustab kõrge professionaalsus ja soov anda endast alati parim.
Mis siis tuju rikub? Teed on viletsad, kohe arvataksegi kusagil, et maal võib elada viletsate teedega. Peame oma piima, metsavilja ja liha välja suurtele teedele vedama mööda porimülkaid. Olen igal pool seda trummi tagunud: teed korda ja mustkatte alla, siis vähenevad ka jooksvad kulud ja inimesi tuleks kindlasti maale elama juurde.
Tundub, et vähemalt on teadvustatud, et see on probleem, olulist nihet aga hetkel näha pole — nii et üleskutse: kõik seda trummi põristama, siis hakkab ka midagi muutuma.
Tuska teeb ka maa heakord — nii vallale kingituseks langenud nõukogudeaegsed hooned kui ka niinimetatud erastatud–ärastatud hooned, millega uus peremees midagi peale ei taha, oska või mõista hakata. Kohati on tunne, nagu oleks sõda alles eile lõppenud, nii troostitu on see pilt, kui vaatad neid nõukogudeaegseid ehitusšedöövreid. Kui sõbrad siit- või sealtpoolt lompi küsivad, et miks te hoiate neid ahervaremeid, siis polegi midagi vastata, häbi tahab lihtsalt ära tappa.
Olen presidendiga nõus ja vahel saan ta tusameelest aru, kui ta ütleb: vinguge vähem. On meilgi vallas neid, kes alati vinguvad ja pole millegagi rahul, aga vingugaas on üks ohtlik gaas – kasu tast pole, rikub enda tervist, seepärast soovitan ikka: mõelge positiivselt.
Lõpetaksingi positiivsel noodil — Kullamaa valla 2012. aasta eelarve on täitunud ootuspäraselt, järgmise, 2013. aasta eelarve on vastu võetud ja esimese tööna taastame Kullamaal uue aasta alguses apteegi, mille masu pärast sajandat tegutsemisaastat sulges.
