Hanila vallas kaevandusluba taotlev Cristof Varahalduse OÜ põrkas kohapeal elanike vastuseisule, sest uus kaevandusala paikneks eluhoonetele liiga lähedal.
Hanila rahvas kardab, et uus kaevandus suurendab müra, rikub vee, kuivatab kaevud ja langetab kinnisvara hinda. Kaevandamise mõju oleks kumulatiivne, sest rajatav karjäär paikneks tegutseva, Nordkalk ASile kuuluva kaevandusõigusega Esivere karjääri naabruses.
„Me kardame seda, mida me teame. Me ei mõtle midagi välja,” ütles Hanila valla elanik Kalle Vainula.
Lähimad majapidamised jäävad planeeritavast kaevandusest alla 250 m kaugusele, Tõnuliiva talu isegi alla 200 m kaugusele.
Märkimisväärne mürataseme tõus puudutaks kuut majapidamist, kriitiline tõus kolme majapidamist, selgitas rajatava kaevanduse keskkonnamõju hindamise aruande koostaja OÜ Inseneribüroo Steiger esindaja Taavi Loogna.
Kaevanduse mõjualasse jääb aruande järgi kuus puurkaevu ja salvkaeve, kohalike sõnul pole aga keskkonnamõju aruandes kõiki kaeve ega majapidamisi üldse märgitud.
„Neid on palju rohkem,” kinnitas Hanila valla elanik Reet Raukas.
Ka ulatub kaevanduse mõju elanike sõnul kaugemale, kui aruandes märgitud ohuala 500 meetrit.
Hanila valla elanik Kalju Soosalu ütles, et elab 900 m kaugusel Nordkalki kaevandusest, kuid müra on sompus ilmaga tugev. „Teooria ja praktika ei lähe kokku,” nentis ta.
„Kui Nordkalk lõhkab, siis 2 km kaugusel on minu torud setet täis ja filtrid umbes. Me ei saa pesu pesta ega midagi. Ja mis saab siis, kui kaevandustes hakatakse lõhkama kordamööda,” sõnas Hanila valla elanik Eve Türner.
„Kui uus kaevandus tuleb, siis on minu kinnisvara väärtus null. Väga ilus romantiline koht on praegu. Kui tuleb karjäär, siis ei tule sinna ükski mees endale elamist tahtma. Kes kompenseerib mulle tekitatud kahju?!” küsis Kalju Soosalu.
Esmaspäeval Kõmsil avalikul arutelul olnud keskkonnamõju aruande järgi saaks hoonete lähedusele vaatamata taotletaval alal dolokivi kaevandada nii, et kõik jääks normi piiresse. Selleks tuleks aga rakendada leevendavaid meetmeid, näiteks rajada müratõkkevall ja settebasseinid juhul, kui kaevandamisel kasutatakse vee väljapumpamist.
Kuna piirkonnas on oht, et tekib neeldumislehter ja ülemisest põhjaveekihist neeldub vesi alumisse, tuleb alumine kiht isoleerida ja katta tehisveepidemega, et vältida võimalikku reostust. Kuna neeldumislehtri asukoht pole teada, tuleb kasutada pidevat seiret.
Kõige lähemat, Tõnuliiva majapidamist tuleks kaitsta ka lõhkamisel laialipaiskuvate kivitükkide eest. Mõningate ilmastikuolude korral võivad sattuda ohtu ka Mäe ja Leesi talu.
Lõhkamine võib kahjustada ka tuuleturbiine, millest lähim asub kaevandusalast 300 m kaugusel. Esialgu pole AS Nelja Energiaga kaevandusest üldse räägitud.
Paralleelselt uue kaevandusalaga 20 m kaugusel jookseb kõrgepingeliin, mis tuleks tõenäoliselt teisaldada sealt vähemalt 100 m kaugusele või paigaldada liini kaitseks matid.
„Kõik see on võimalik, aga väga kallis,” märkis OÜ Inseneribüroo Steiger esindaja Arvi Toomik.
Keskkonnamõju hindamise aruande järgi on probleeme väljaveoteega, mis tuleks alles rajada ja puudutaks paljusid eramaid. Võimalik oleks kasutada teed, mis kulgeb läbi Esivere küla, aga aruande järgi mõjutaks see oluliselt tee ääres asuvaid majapidamisi, rikkudes elukeskkonda ja tervist. Aruande järgi ei ole tegemist hea variandiga.
Cristof Varahalduse OÜ esindaja Aivar Mesikäpa sõnul oli ettevõttel suuline kokkulepe Nordkalkiga, et kasutada väljaveoteena Nordkalki kaevandusalale jäävat teed. Läinud reedel teatas Nordkalk, et ta ei luba seda.
„See kiri tuli üllatusena. Võib–olla Nordkalk muudab meelt. Kui nad kindlaks jäävad, tuleb protsess teisiti läbi mõelda,” märkis Mesikäpp.
Mesikäpa sõnul ei mõjuta kulutused arendaja plaane. „Kui te juba ühe kaevandusega lepite, siis vaevalt et teine väga midagi muuta saab,” ütles Mesikäpp arutelul.
Mesikäpa sõnul peaks olema vallale kasulik, kui ühe kaevandaja asemel tegutseb neid vallas kaks. Miks ei võiks olla see Cristof Varahaldus, kes toob killustikukoorma ukse taha või aitab, kui on probleem kaevuga, sõnas Mesikäpp.
Et Cristof Varahalduse OÜl pole teenindusmaad, vaid ainult kaevandusmaa, küsis vallavanem Arno Peksar, kuhu paigaldatakse müratõkkevall, kui planeeritav 17,5 ha servast servani tühjaks kaevandatakse. „Kas ei oleks mõttekas taotletavat kaevandusala vähendada?” uuris Peksar.
„Mitmed küsimused keskkonnamõju hindamises olid puudulikult lahatud,” sõnas Peksar. „Loodan tõsiselt, et enne loa juurde asumist sunnitakse arendajat teenindusmaa küsimus lahendama.”
Mesikäpa sõnul eeldab Cristof Varahalduse OÜ, et saab kasutada ka kõige lähemal asuvat Tõnuliivat, mille ta loodab endale saada.
Cristof Varahalduse OÜ kaevandusloa saamise otsustab keskkonnaministeerium. Ettevõte taotleb endale kuuluval Kõrgemäe kinnistul kaevandusluba 25 aastaks keskmise aastamääraga 50 000 kuupmeetrit.
