Jürgen Ligi väidab (viiendiku toetajate kaotuse järel), et Eesti riigil läheb väga hästi, Reformierakonna toetus sõltuvat vaid avalikkusega suhtlemise tõhususest. Pange tähele – riigil ei lähe hästi, vaid väga hästi!
„Riigil“ läheb väga hästi, kodanikel täbarasti?
Vaesuses elavate (uuringute andmetel elab üle veerandi lastest vaesuses) ja kodumaalt lahkujate rohkus ei kinnita rahandusministri öeldut. Suur osa eestimaalasi tunneb ennast “hästi minevas” riigis väga halvasti. Paljudel pole lootustki parema elujärjele viiva ree peale saada. Uuest aastast tõstetakse hüppeliselt elektrihinda, kodukulude kasv võtab veelgi suuremad tuurid. Valitsusel oleks võimalik vaesuse vohamist ohjata, probleemi aga ei tajuta. Tegutsetakse ootustele vastupidiselt – lisaks elektrihinnatõusule tõstetakse veel ka ravikulusid (visiiditasu ja voodipäevatasu). Raske isegi ette kujutada, mis hakkab uuel aastal toimuma. Võimuerakonna eestkõnelejad jätkavad edusammudest rääkimist.
Reformierakonna eestkõnelejate teod ja sõnad ei kinnita, et toimuvast on tehtud õigeid järeldusi. Nende arvates moodustavad „riigi“ endiselt vaid nemad, ülejäänud (sh nälgivad lapsed) hoidku suu kinni ja kummardagu neid edasi.
RE populaarsuse järsk langus paneb võimuladviku mõtlema, kuid järeldusi pole tehtud. Jätkatakse vormi kallal nokitsemist, sisul lastakse edasi roiskuda. Ülbikute korrale kutsumiseks peab poolehoidjate arv ka edaspidi kahanema.
Erakonnas pettunute kasvutrend peaks küll jätkuma, kuid see ei pruugi uurimistulemustes kajastuda. Ämma rahadega annab uusi nõkse välja nuputada – raha eestpidavat saama kõike osta!
Eugen Veges, kolumnist
