“Ööistungid? Nad ju takistavad Riigikogu tööd!” – Selliseid etteheiteid hakkab Riigikogu opositsioon ja eriti Keskerakonna saadikurühm kuulma sellel nädalal piisava sagedusega. Kuid ööistungid on meie peaaegu ainuke vahend avaldamaks survet riigieelarve eelnõule, mis on sotsiaalselt tundetu ja ettevõtlust pitsitav. Sellise eelarve vastuvõtmist tulebki takistada – vähemasti senikaua, kuni keeldutakse eelarvet muutmast.
Piisab vaid ühest märksõnast – uuest aastast tõuseb elektri hind ligikaudu 20 protsenti, aga valitsusliit ei võta aktsiisi (ja seeläbi hinna) langetamist jutukski. Riigikogu vastutustundlik osa sellega ei lepi. Küllap kuuldakse meie ettepanekuid elektriaktsiisi langetamiseks paremini siis, kui nende taga on reaalne surve ööistungite näol. Täiesti ekslik on väita, et ega valitsus midagi elektri hinna osas ette võtta ei saagi. Tema tööriist on maksupoliitika.
Vahend isevalitsejate vastu
Ööistungid on levinud meetodiks enamikes läänelikes parlamentides valitsusliitude ülekaaluka hääletusmasina vastu. Ööistungid sündisid Rooma senatis, kus neist sai demokraatide relv diktaatorite vastu. Senaator Cato Noorem püüdis oma öösse venivate kõnedega takistada Caesari teekonda võimule ning vabariigi muutumist isikukultuslikuks keisririigiks. Ehkki Caesar siiski pääses võimule, peeti ööistungeid nii tõhusaks vahendiks, et nad on parlamenditöö võtete hulka jäänud siiani.
Ettepanek, mida püüame ööistungitega nähtavaks ja kuuldavaks teha, on elektriaktsiisi langetamine neli ja pool korda, Euroopa Liidu reeglitega lubatud minimummäärani. Televiisoris võib ju parema ja odavama elektripaketi valimise reklaami teha, aga eelseisev hinnatõus mõjub ka Eesti Panga kinnitusel majandusele üsna raskelt, andes märgatava osa järgmisel aastal prognoositavast kogu elukalliduse tõusust.
Keskerakonna ülesandeks on tuletada valitsusele meelde, et näiteks neil, kellel on kodus elektriküte, läheb uuest aastast ilma aktsiisilangetuseta väga raskeks. Miks valitsus nende inimeste huve ei kaitse? Kui üks valitsuserakondadest, nimelt Isamaa ja Res Publica Liit lubas kodukulud alla tuua, aga see ei kipu neil väga õnnestuma, siis meie ettepanekutega ühinedes oleks neil võimalik omaenda lubadused ka lõpuks ära täita. Tuleb arvestada, et tõusev elektrihind mõjutab ka majanduse konkurentsivõimet – vastuvõetava hinnaga tootmine ja teenindamine muutub järjest keerulisemaks. Elektriaktsiisi langetamisest ettevõtlus võidaks.
Kodukulude osas on Keskerakonnal veel üks ettepanek: langetada toasooja käibemaksu rohkem kui poole võrra – praeguselt 20 protsendilt 9-le protsendile. Toasooja hind on viimaste aastatega meeletult tõusnud, muutes elamiskulud järjest raskemini talutavaks. Praegu täidetakse toasooja käibemaksuga liiga palju riigikassat, kuigi selle eest peavad maksma ka need, kellel tulusid õieti pole, näiteks pensionärid. See on maksupoliitiliselt ebaõiglane lahendus, mis koormab liialt madalama sissetulekuga inimesi.
Uus riigieelarve eelnõu ei tee midagi selleks, et garanteerida Eesti kooliõpilastele koolitoit. 2006. aastast alates hakati põhikooliõpilastele jagama tasuta toitu, sest seda vaadeldi tasuta põhihariduse osana. Riigipoolne toetus on aga pikka aastaid olnud sama, seda elukalliduse tõusule vaatamata. Ja nii ongi üha enam neid kohti, kus koolitoidu eest tuleb ikkagi maksta, sest lihtsalt kunagi küllaldasest rahast ei tule enam kuidagi välja. Meie sõnum valitsusele on lihtne: tõstke riigipoolne koolitoidu toetust praeguselt 78 eurosendilt ühele eurole. Milleks lasta head algatust välja surra, milleks põrgatada lapsevanematele veel üks lisakulu ja panna lapsed, avaldused näpus oma vaesust tõestama, et toetust saada? Just sinna praegune tee viib. Tasuta koolitoidu programmi taastamine on üks ööistungite olulisi eesmärke.
Me pole rahul ka lahendusega õpetajate palgatõusu osas. Räägitakse 11-protsendilisest palga alammäära tõusust, kuid raha lisandub õpetajate palkadeks märksa vähem, vaid viis ja pool protsenti. See tähendab järjekordset pitsitust valla- ja linnavalitsustele, kes peavad selle alammääraga kohanema. Jutud sellest, et “kasutage nüüd siis raha sihipäraselt, ainult õpetajate palkadeks” läheb vastuollu sellega, mida praktikud rahanappusest räsitud koolielu kohta räägivad. Vaevalt, et seal sfääris oleks seni olnud ulatuslikku raiskamist. “Sisemisi ressursse”, kust raha leida, on tegelikult jäänud vähem kui pressiläkitustes väidetakse, on vaja ka reaalset lisaraha, et lubadused ei jääks katteta nagu kodukulude langetamisega juhtus.
Katteallikad leitud
Kas meil on nende aktsiisi- ja käibemaksulangetuste kompenseerimiseks ja koolitoidu kinnimaksmiseks ka katteallikad? Jah, on. Üks võimalus on edasi lükata üsna kallis Eesti Rahva Muuseumi Ehitus, mida on küll vaja, aga millele praegu selgelt jõud peale ei hakka. Teine võimalus on edasi lükata uue ühendministeeriumi hoone projekteerimine, mis nõuab samuti raha. Vaja on kasvatada riigi tulusid ettevõtte tulumaksu taastamise näol (pean silmas maksuvabastust reinvesteeritud kasumilt). Ja loomulikult on Keskrakond valmis kehtestama uue ja õiglasema, astmelise tulumaksu, mis jagaks maksukoormust tasakaalustatumalt ja teeniks samas riigile paremini tulu sealt, kus raha rohkem liigub.
Järgmise aasta eelarvet on võimalik muuta paremaks, ettevõtlussõbralikumaks ja samaaegselt sotsiaalselt tundlikumaks, samuti leida kate mõnele hoogsale lubadusele (õpetajate palk) ja lükata edasi mõni üle jõu käiv kulu (Eesti Rahva Muuseumi uus hoone). Palvekirjade ja ka sisuliste argumentidega ei tee siin kahjuks midagi, seda on elu piisavalt näidanud. Praegusele valitsusele, mis on upsakas oma veendumuses, et keegi neid asendada ei saa ja teisiti pole iialgi võimalik, mõjuvad vaid survevahendid.
Hooldajad ja meditsiiniõed näitasid oma jõudu streikides ja seda edukalt. Alguses, muidugi, räägiti, et midagi muuta pole võimalik. Lõpuks, kui surve aina suuremaks kasvas, selgus,et ikkagi oli võimalik muuta. Riigikogu opositsiooni ja Keskerakonna survevahendiks on ööistungid ja enam pole võimalik eirata teiste võimaluste olemasolu järgmise aasta riigieelarves.
Kadri Simson, riigikogu liige (Keskerakond)
