Ämblikuvõrk linna kohal

* Poste tuleb juurde: tänavavalgustuse uuendamise projekt nõuab, et kaabel, valgustid ja postid kuuluksid linnale

Enne kui Haapsalu saab 3,036 miljonit eurot maksva tänavavalgustuse, tuleb lahti harutada sasipundar, mis puudutab kaableid, elektri– ja sideposte ning TV–kaableid posti otsas.

Austria riigilt saadava toetuse üks tingimus on, et elektrikaabel, valgusti ja post peavad kuuluma toetuse saajale. See tähendab, et Imatra Elektri või Elteli praeguste postide otsa ei tohi uut valgustit panna.

Lahendust, kuhu linn oma valgustuspostid paigaldab, kui ühel pool tänavat on elektri– ja teisel pool sidepostid, keskel aga vee– ja kanalisatsioonitorud, aselinnapea Peeter Vikman veel pakkuda ei oska.

Teistel on sama mure

Küsimus, kuhu panna valgustuse kaabel ja kuhu post, tekib seal, kus praegu on ühe posti otsas elektrikaabel ja tänavavalgusti. See tähendab, et post on Imatra, valgusti linna oma. Selline kooslus ei käi aga rahastaja, Austria riigi seatud tingimustega kokku — valgusti, post ja ühenduskaabel peavad kuuluma toetuse saajale.

Teised väikelinnad, kes saavad samuti raha tänavavalgustuse uuendamiseks, arutavad praegu Eesti Energiaga sedasama küsimust — muu hulgas seda, kas elektri jaotusvõrk võib olla tänavavalgustusvõrguga ühes kaablikraavis.

„Sellest sõltub ka Haapsalu ja Imatra tegevus,” ütles Vikman. Kui Imatra saab panna oma jaotusvõrgu valgustuse kaablile kaevatavasse kraavi, saavad postidel olevad kaablid maasse. Ehitada tuleb sel juhul aga majade liitumispunktid, mis on suur kulu.

Imatra Elekter on mõnel tänaval valmis lubama, et tema jaotusvõrgu kaablikraavi pannakse ka tänavavalgustuse kaabel, kuid ta ei taha seda kuigi meelsasti lubada vanalinnas.

„Kaevata ei saa nii, et teisi kaableid ei riku,” põhjendas Imatra Elektri võrguteenuse juht Kaupo Kuurberg. Rike ei pruugi kohe avalduda, see võib endast märku anda alles mitme aasta pärast ja tekitaks lõputu parandamise.

Mõistlik ei ole ka tema meelest see, kui ühel pool tänavat on ühe firma postid, teisel pool teised ja siis kuskil veel linna tänavavalgustuse omad.

Kuurbergi sõnul on Imatra postide otsas umbes 500 linnale kuuluvat tänavavalgustit. See on üks neljandik vahetusse minevast 2043 valgustist.

Väljaspool vanalinna näeb Kuurberg üht mõistlikku lahendust, et kus on elektrikaabel juba maa sees, võiks linn seda kasutada ja panna oma uued valgustid praeguste elektripostide otsa.

Imatra Elekter paneb ka ise õhukaablit vähehaaval maasse, aga tänavavalgustuse projekti pärast „me mingit Potjomkini küla ehitama ei hakka”, ütles Kuurberg. „Linnas on normaalne elektrivarustus, seetõttu ei ole lähiajal plaanis midagi kaablisse panna,” lisas ta.

Kuurbergi sõnul on Imatra vajadusel valmis kaaluma Tallinna maantee ühe osa kaablisse panekut. Kas see aga on mõistlik, kui Tallinna maantee võib lähiaastail minna remonti ja on räägitud, et tee tehakse siis pool meetrit madalamaks.

Linn kaardistab olukorda

Praegu käivad linnaametnikud Haapsalut mööda ringi, mapid kaenla all, ja kirjutavad üles, mida postid üldse kannavad ja mis postidele pandud kaableis jookseb. Peale elektri ja side on postide otsas ka Telseti ja Starmani kaableid, liiklusmärke, elektrikilpe ja kes teab veel mida.

Tänavavalgustuse tehnilist seisukorda kaardistades tekib ülevaade, mis on posti otsas seaduslik, mis isetekkeline. Näiteks ei ole päris selgust Telseti ja Starmani kaablitega. Peeter Vikman on ühendust võtnud Telseti ja Starmaniga, aga mingit reaktsiooni sealt tulnud ei ole, ütles Vikman.

„Huvi ei paista neil olevat,” nentis Vikman.

Linnas on veel 25 tänavat, kus elekter ei ole kaablisse pandud ja kus neli traati jooksevad posti mööda. Ülejäänud tänavail on elekter maa– või õhukaablis.
Linn annab valgustuse Linnamajandusele

Praegu on tänavavalgustuse projektis kolm osapoolt: Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK), Haapsalu linnavalitsus ja Haapsalu Linnamajanduse AS, kellest saab ilmselt projekti elluviija.

Haapsalu Linnamajanduse nõukogu on oma nõusoleku andnud. Läbirääkmised käivad, kas omaosaluseks võtab laenu linn või Linnamajandus.

Kui projekti viib ellu Linnamajanduse AS, peab linnavolikogu tegema otsuse anda tänavavalgustusvõrk Linnamajandusele üle. See otsus tuleb langetada juba tänavu.

Tänavavalgustuse uuendamise ajakava
• 31. jaanuar 2013. Projekteerimise hange on välja kuulutatud.
• 31. mai 2013. Sõlmitud on leping projekteerijaga.
• 30. november 2013. Põhiprojekt on valmis.
• 31. jaanuar 2014. Riigihange ehitaja ja tehnoloogia hankimiseks on välja kuulutatud.
• 31. mai 2014. Töövõtuleping on sõlmitud.
• 31. detsember 2014. Töö on lõpetatud.
• Praeguse elektrihinna korral on kokkuhoid 50 000 eurot aastas.