Neljapäeval Haapsalus karjäärinõustamise ümarlauale kogunenud noorsootöötajad ja õpetajad leidsid, et vajalik on moodustada maakondlik koostöökogu.
„On selge, et see valdkond peaks olema maakonnas rohkem teadvustatud. Infot peaks olema rohkem,” sõnas Lääne maavalitsuse nõunik noorsootöö alal Ülle Lass.
Koosolijad leidsid, et üks rühm, keda koostöökogu kindlasti tahab kaasata, on ettevõtjad, aga just see on kõige raskem.
„Kahjuks ei ole ümarlaual kohal ei noori ega ettevõtjaid,” nentis Läänemaa laste ja noorte nõustamiskeskuse juhataja Tiina Kütt.
Ümarlaual ettekande pidanud Ave Szymanel sihtasutusest Innove ütles, et 2011. aastal valminud üle–eestilise karjääriteenuste uuringu järgi on nõustajailt professionaalset karjäärialast nõu küsinud vaid 54% küsitletud noortest.
Seoses oma lapse õppimis–, elukutse– või töövalikutega on nõu küsinud 24% küsitletuist.
Sageli on põhjuseks teadmatus, kust nõu küsida. Enim saadaks nõu internetist ja sõpradelt, võimalike infosaamise paikadena teatakse enim Teeviida infomessi, töötukassat, tööotsinguportaale ja Rajaleidja keskust.
Oma lapse karjäärivalikutega seoses pöörduksid lapsevanemad pigem sõprade, tuttavate või pereliikmete poole, oluliseks peeti ka pöördumist lapse õpetaja või klassijuhataja poole, osalemist infomessidel ja lahtiste uste päevadel. Noortekeskusi peetakse rohkem meelelahutusasutuseks ja arvatakse, et need pole pädevad allikad, kust saada karjäärinõu, ütles Szymanel.
Karjäärinõustaja Vilvi Maiste peetud ettekandest selgus, et 24. oktoobri seisuga oli maakonnas 58 (16–24aastast) töötut noort (üldse kokku maakonnas 638 töötut).
58 noorest 17 ei ole saanud karjäärinõustamist, nentis Maiste.
Enim töötuid noori on Haapsalus (26), Lihulas ja Ridala (mõlemas 9). 7 töötut noort on Taeblas, 3 Hanilas, 1 Orul, Martnas, Noarootsis ja Ristil. Vormsil, Nõval ja Kullamaal töötuid noori ei ole.
Enim töötuid noori on põhiharidusega (26), 14 on üldkeskharidusega, 12 kutseharidusega, 4 algharidusega ja 2 kõrgharidusega.
Ave Szymanel märkis, et riskigruppi kuuluvad ja karjäärialast nõu vajavad ka töötajad, kellel on küll töökoht, aga ei ole mitte mingisugust kutse– või erialast haridust. Selliseid töötajaid on Eestis kokku 32% tööealisest elanikkonnast, sõnas ta.
Vidruka kooli direktor Kristi Kivipuur leidis, et valukoht on hariduslike erivajadustega noorte karjäärinõustamine, mis eeldab eripädevust, põhjalikku taustateavet ja individuaalset tööd.
Karjäärivaldkonna ümarlaual Lääne maavalitsuse saalis osales 25 inimest. Lähiajal tullakse kokku uuesti, koostöökogu loomiseni loodetakse jõuda tuleval aastal.
