Sotsiaalministeerium kavandab haiglareformi
Haiglavõrgu arengukava kohaselt saab Läänemaa haiglast tervisekeskus, kus on perearstid, kiirabi ja hooldusravi. Aktiivse ravi asemel jääb alles mingi osa päevaravist ja päevakirurgiast ning mõned eriarstivastuvõtud.
„Haiglaravi maht väheneb, suureneb hooldusravi ja ambulatoorse ravi osakaal,” nimetas sotsiaalministeeriumi asekantsler Ivi Normet maakonnahaigla suuremaid muudatusi.
Politseis ootab omanikku kümmekond jalgratast
Haapsalus pole tänavu suurt jalgrattavargust olnud, aga ikkagi on politseisse jõudnud kümmekond ratast, mida politsei ei oska kellelegi pakkuda, sest omanik on teadmata. Kui mujal viiakse rattaid ära, siis Haapsalus on vastupidi, rattahoidlatesse tekivad rattad, millele omanikud järele ei tule, ütles Haapsalu kriminaaltalituse juht Andrei Taratuhin.
Pank jätab Virtsu sularahaautomaadi rahule
Eesti kuulsaim sularahaautomaat Virtsus jääb alles, otsustas Swedbank, kuigi tehingute arv on aastaga veelgi vähemaks jäänud. Mullu otsustas Swedbank Hanila valla ainsa rahaautomaadi sulgeda just vähese kasutatavuse tõttu. Swedbanki otsus tekitas kohalikes elanikes suurt pahameelt. Sularahaautomaadi kaitseks koguti 450 allkirja, Virtsu sularahaautomaadi uudist kajastasid kõik Eesti suuremad ajalehed.
Uskumatu vedamine
Uuemõisa uus lastepäevahoid Lossi Lepatriinu sündis tänu Porvoo lasteaia äkilisele sulgemisele, paarile uskumatule kokkusattumusele ja heatahtlike inimeste omaalgatusele.
Porvoos läks erakapitalil põhineva lasteaed päevapealt kinni. Lasteaia mööbliga oli kaks võimalust: kas prügimäele või kellelegi ära anda. Et ühel Porvoo elanikul on Haapsalus suvekodu, uuriski ta, äkki on Läänemaal kellelegi vaja lasteaiamööblit ja muud kraami. Samal ajal oli Ridala vallale lasteaiateenust pakkuva Lepatriinu Mängumaa juhil hädasti vaja mööblit, et avada uus päevahoid Uuemõisas. Ühel murelikul hommikul tuligi talle e–kiri, et saadaval on lasteaiamööbel.
Digiajastu raamatukogu
Digiajastu raamatukogud peavad endale julgemalt võtma uusi ülesandeid, pakkuma midagi, mida arvutid ja internet ei paku, leiab arhitektuurimagister Mikk Meelak ja kirjeldab, kuidas kujundada Läänemaa keskraamatukogu Haapsalu kultuurikeskuses digiajastule kohaseks.
Olen siin (Haapsalus) sündinud ja 55 aastat elanud. Õnneks arstiabi pole peaaegu vaja läinud.Need harvad korrad,kui olen seal käinud,on abi olnud igati tasemel ja töötajad abivalmid. Kes on abita jäänud,võiks selles lähemalt ja oma nime all kirjutada,mitte anonüümselt sõimata. Kahjuks on osa inimesi sellised,kes iial pole millegagi rahul.
Olen Läänemaa haiglasse sattunud päris mitu korda. Abi on alati olnud kiire, korrektne ja asjatundlik. Suhtlemine igati meeldiv, ka arst keda “Pealtnägijas” kiruti oli lahke, südamlik ja väga asjatundlik. Edu kõikidele Läänemaa Haigla töötajatele!
osutatakse mingisugust ravi või teenust? sellist ülbust inimestesse suhtumisel mujal ei olegi kohanud. ainult visiidi tasu on kärmed küsima, orenematta sellest, kas eriala arst töölgi on.
haapsalu haiglasse minnakse surema, mitte abi otsima. valed diagnoosid, ravi ja ükskõiksus. kui selle asutuse sulgemine säästab mõne elu, siis mis selles halba on…
Nõus selle arvamusega. Üleolev ja hoolimatu suhtumine on prevaleeriv. Kui midagi tõsist tervisega peaks juhtuma, siis on targem lasta end kas või poolsurnuna maakonna piirile lohistada, et Tallinna haiglatesse pääseda. Siin sured või sandistud nii ehk nii.
Seda haiglareformi lugu tahaks küll pikemalt lugeda. Loodetavasti saab veenduda, et teenus läänlasele kehvemaks ei lähe. Või siis kirjutatakse, et läänlase sotsmaksust kantakse igakuiselt tema arveldusarvele. Selleks, et saaks mõnda “tõmbekeskusesse” ravima minna.
Tea, kas riik “timmib” tervishoiu teenust selliseks, et pensionäre vähemaks jääks – see oleks kõva kokkuhoid.