Koolid on uue korraga harjunud

Haapsalu gümnaasium ja Wiedemanni gümnaasium töötavad ühes hoones, kuid ülerahvastust ei kurda ei õpilased ega töötajad

Kolm ja pool nädalat ühes hoones töötanud Haapsalu gümnaasiumi ja Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumi õpilased, õpetajad ja töötajad on esialgseist hirmudest hoolimata uue korraldusega harjunud ega leia paljut, mille üle kurta.

Põhikooli HGs lõpetanud ja nüüd samas majas HWG 10. klassis õppiv Anni rääkis, et teda ei ole uues korralduses siiani veel miski häirinud — ei klassiruum keldrikorrusel ega suurem rahvamass garderoobis. Anni hindab hoopis uusi tutvusi.

„Kui muidu on kaks kooli rivaalid, siis nüüd on kõik ühes — sõbrunevad rohkem,” ütles HG 10. klassi õpilane Joonas. HG 9. klassi õpilase Liza sõnul on kaks kooli ühes majas hea harjutus — „Järgmisel aastal siis võib–olla polegi nii võõras.”

HWG 11. klassi õpilase Raiko sõnul olid tal juba varem Haapsalu gümnaasiumis sõbrad, nüüd ühes majas olles suheldakse rohkem. Liza ja tema klassiõde Grete rääkisid, et suhtlevad kooli ajal pigem oma klassiga, aga põnev on koolis ikkagi, kui inimesi on palju.

Liza sõnul on ülerahvastust tunda, kui kell heliseb ja kõik korraga klassidest välja tulevad. Pärast 7. tundi on ummik varasemast suurem garderoobis, sest siis lõpevad enamikul tunnid ja kõik tormavad jopesid võtma.

Igatsus koolikella, mitte klassiruumi järele

HWG 11. klassi õpilastel Hedvigil ja Reginal on osa tunde aulas lava peal. „Vähe ruumi on, muidu ei ole vist eriti vahet,” ütles Regina. Raiko meelest on veidraimad tunnipaigad keldris poksisaalis ja kolmandast korrusest veel kõrgemal laealuses ruumis. Temale on uued kohad lihtsalt vaheldus, õppimist või tunnirahu need ei sega.

Raikot häirib tema sõnul vaid koolikella asemel kõlav muusika, sest tihti lastakse vahetunnis ka niisama muusikat, ei ole aru saada, milline lauluviis peaks tunni algust tähistama. Et koolikella on raske kuulda, kurtis ka Hedvig.

Puudust tuntakse oma kohast, kus asju hoida

„Tore, et on rohkem kolleege, kellega rääkida — õpetajate toas on lõbusam,” ütles HWG inglise keele õpetaja Jaana Maripuu, kelle sõnul on vahetunni ajal tööst lõõgastuda oluline. „Nõu olen küsinud küll, siin on minu aines tugev spetsialist,” lisas ta.

„Vaheldus — enne oli kõik harjumuspärane. Mulle meeldib,” ütles HWG vene keele õpetaja Anu Heinorg.

Maripuu sõnul on tüütu, et pole oma nurgakest, kus asju hoida ja kõike kaasas tassides on vahel kaamelitunne.

„Pead mitu sammu ette mõtlema. Kui muidu võtan sahtlist vajaliku asja, siis nüüd peavad need juba hommikul olema virna laotud,” sõnas Heinorg.

Maripuu annab tunde näiteks logopeedi ruumis, internaaditoas ja arvutiklassis, kus õpilased istuvad õpetaja poole seljaga. „Sellest pole midagi,” lisas Maripuu. „On lihtsam ja toredam, kui arvasin.”

Heinoru tunnid toimuvad peale klassiruumide ka aulas laval ja aeroobikasaalis. Tunnirahu on tema sõnul selle võrra raskem hoida, et igas ruumis pole korralikku tahvlit. Põhikooliõpilaste tähelepanu hoidmiseks on aga tunnis vaja teha kiireid vahetusi, näiteks õpilasi tahvli ette kutsuda.

Heinorul oli enne õppeaasta algust hirm, et algklassid tekitavad palju kisa–kära. „Tegelikult ei kosta ära ja üldse ei puutu kokku.”

Neli anonüümsust palunud HG õpetajat kinnitasid kõik, et vingumisel ei ole mõtet, sest remonti on ikka tarvis teha, ja tegelikult justkui polegi millegi üle kurta. „Hea, et on vaheldust ja õpetajate toas uus Jura kohvimasin,” lisas üks õpetaja naljatledes.

Varasemast erineb see, et vaba tunni ajal ei saa oma klassiruumis tööd teha — seal on mõni teine tund sees. „Aga teed muul ajal, pole probleem,” ütles üks õpetaja kohe.

HG huvijuht Ilona Aasvere ütles, et on oludega täiesti harjunud. „Aga mina olen siin käinud, siis oli kogu aeg väga palju rahvast,” meenutas Aasvere aegu, mil ühes koolis käiski praeguse kahe kooli jagu õpilasi.

Mitu traditsioonilist üritust, nagu HG kadrilaat ja HWG jõuluball, korraldatakse tänavu koos. Koos peetakse ka õpetajate päeva ja ristimisnädalat. Eraldi tehakse playback show’d, sest ühel õhtul kahe kooli esinejad lavale ei mahu.

„Eestlane vajab isiklikku mulli ja see on läinud väiksemaks — peame harjuma, aga ei ole keeruline,” sõnas HWG huvijuht Mairi Grossfeldt. „Pigem on sulandumine palju lihtsam, kui arvasin. Kuigi pole veel ürituse korraldamise kogemust.”

Kiirem on küll, korratuse üle kurta ei saa

Ka HG meditsiiniõde Natalja Simm ja HWG meditsiiniõde Tiina Luhter nentisid, et koos on toredam. „Saame suhelda, kogemusi ja nõu,” sõnas Luhter. Abi vajava õpilasega tegeleb see, kel parasjagu aega on, olenemata sellest, kumma kooli nimekirjas laps on.

HG garderoobihoidjad rääkisid, et on hulga kiirem kui mullu, aga rohkem inimesi pole kaasa toonud suuremat korratust. Sama kinnitasid kooli söökla töötaja ja kohviku müüja — kiirem on, aga raskem või korratum mitte.

„Üldiselt on wiedeka omad väga korrektsed — palju korrektsemad kui meie omad,” nentis kohviku müüja Sirje Jõesaar. Anonüümsust soovinud garderoobihoidja rääkis, et noored on üldse rahulikumad kui kolm–neli aastat tagasi.

„Kartsin, et järjekorrad on pikad, aga ei ole,” sõnas Jõesaar, kellele meeldib uus korraldus igati — kliente on rohkem, müük suurem.