7

Haapsalu probleem on kõrged äärekivid ja pimedad ristmikud

Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Sanatoorse kooli õpilased tõdesid liiklusretkel, et ratastooliga pole sugugi kerge läbi linna liikuda. Foto: Arvo Tarmula
Sanatoorse kooli õpilased tõdesid liiklusretkel, et ratastooliga pole sugugi kerge läbi linna liikuda. Foto: Arvo Tarmula

Teisipäeval kõndisid ja sõitsid Haapsalu sanatoorse internaatkooli lapsed koos kolledži liiklustudengitega läbi Haapsalu tänavate, et liiklusteadmisi omandada ja leida kohti, kus on näiteks ratastooliga liikuda raske.

Veidi enne teisipäeva keskpäeva jagasid liiklusohutuse tudengid sanatoorse kooli õpetajaile ja õpilastele selga kollased helkurvestid ja rühmiti hakati neljal marsruudil koolist kolledži poole liikuma. Rühmades oli nii jalakäijaid kui ka mitut tüüpi ratastoolide ja kõnniraamiga liikujaid.

Üks tee kulges piki Wiedemanni ja Kalda tänavat, teine piki Endla, Jüriöö ja Mulla tänavat, kolmas Karja–Posti ja neljas Metsa tänava kaudu. Iga rühmaga oli kaasas paar tudengit, kes lastele teel liikluskorda selgitasid ning ühtlasi kitsaskohad üles märkisid ja pildistasid.

Kehvad peale– ja mahasõidukohad

Kui Haapsalu peatänava kõnniteed ise on ka erivajadustega inimestele üsna hästi liigeldavad, siis hullem on seis vanalinnas, kus on teed kitsad ja tihtilugu ka konarliku kattega.

Endiselt valmistavad ratastooliga liikujaile muret Haapsalu tänavate peale– ja mahasõidukohad kõikjal linnas.

Kuigi paljud kõnniteed on kaldega, lõpevad need paiguti kõrgema servaga, mis on takistuseks ratastooli või kõnniraamiga liikumisel.

Sanatoorse kooli õpetajate sõnul tuleb enamikus kohtades ratastool sõiduteelt kõnniteele tõmmata, selg ees, kuid see on ohtlik — laps võib kaldus toolist välja sõiduteele kukkuda.

Isegi kui abivahendiga pääseb kõnniteele, eelistavad ratastoolis inimesed liigelda sõiduteel, sest kunagi ei saa kindel olla, kas sellelt kõnnitee teises otsas ka maha saab sõita või kas pole teel mõnd ootamatut takistust.

Ootamatute takistuste alla võib liigitada suure osa kõnniteest enda alla võtvad trepid ja keset teed paigaldatud laternapostid. Samuti valmistavad näiteks kõnniraamiga inimestele peavalu kõnniteesse süvistatud vihmaveerennid, kus peaksid küll katted peal olema, kuid mugavamaks hoolduseks on need tihtilugu ära võetud. „Niisama jalakäijat need ei sega, aga kõnniraamile on need tõsised takistused,” ütles Haapsalu kolledži liikluskorralduse lektor Margus Nigol.

Ta lisas: liiklusrännak näitas, et mehaanilisest ratastoolist keerulisemgi on Haapsalu tänavail liikuda elektrilise ratastooli ja kõnniraamiga, elektriline ratastool kipub ebatasasel pinnal kergemini ümber minema.

Ka kõnniteel mõeldakse autodele

Sirli Leier maanteeametist ütles, et linnajuhid kipuvad olema autokesksed inimesed, kes jalakäijate probleeme ei märka. Ta juhtis tähelepanu, et isegi kõnniteede puhul eelistatakse autosid jalakäijatele. Näiteks on paljudes kohtades hoovist väljasõitmisel kõnniteel langus, et autol mugavam sõita oleks. Jalakäijale muudavad need tõusud–langused kõnnitee kuumaastikuks.

Margus Nigol lisas, et üks Haapsalu häda on väikeste tänavate nn pimedad ristmikud, kus liikleja ei märka teisest suunast lähenevat autot ja vastupidi. Need ristmikud pole probleem mitte ainult ratastoolis inimestele, vaid kõigile liiklejaile.

Ta lisas, et ristmikust ohutumgi on ületada teed ristmike vahelisel kõnniteelõigul, kust on mõlemale poole hea näha.

Retke mõte polnud pelgalt linna kitsaskohti leida, vaid ka lastele liiklusõpet jagada. Näiteks räägiti, millisel teepoolel on kõnnitee puudumisel ohutum ratastooliga sõita, samuti sellest, kuidas ratastooli teha autojuhile nähtavaks, olgu see siis helkurvesti kandes või parklas kätt tõstes märku anda, et ka tagurdava auto juht tavakõrgusest madalamat liikumisvahendit märkaks.

Samuti selgitasid tudengid, kui oluline on enne hooviväravaid ja kangialuseid veenduda, et sealt ühtegi sõidukit ei tuleks.

Liiklusrännaku lõpp–punktis kolledžis tegid rühmad nähtust–kogetust kokkuvõtted ja tõid esile eri marsruutidel ette tulnud probleemid.

Margus Nigoli sõnul kasutatakse kogutud andmeid liiklusuuringus „Haapsalu linna, Uuemõisa ja Paralepa aleviku kergliikluse ohutusanalüüs”, milles on ka erivajadustega inimeste osa. Samuti räägitakse probleemsetest kohtadest projekti töökoosolekutel Haapsalus ja Ridalas.

Nigoli sõnul tuuakse tavaliselt asja parandamisel põhjenduseks rahapuudust. „Seda võib mõista, kui varem tehtud asjade parandamiseks raha ei ole, aga hullem on, et värskelt valminud asjad ei rahulda nõudeid,” ütles ta.

Margus Nigol ütles, et initsiatiiv selle ürituse elluviimiseks tuli sanatoorselt koolilt, kuid päeva jooksul kogutud mõtteid ja märkusi kasutavad tudengid ära ka liiklusuuringus „Haapsalu linna, Uuemõisa ja Paralepa aleviku kergliikluse ohutusanalüüs”.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
kohalik
kohalik

Metsa-Tamme ristmikust edasi liikudes mööda Jalaka tänavat Kase tänava poole pargivad autod mõlemal pool teed, kõnniteed ei ole, kaevuluugid kõrged, tee ära vajunud, pimedal ajal valgustus kehv, prügikast Metsa-Jalaka ristmikul ohtlikult pandud. Jumal tänatud, et keegi ei ole antud teelõigul viga saanud.

Pensionär.
Pensionär.

Ja mida õelda Jalaka tänava kohta Niine tänava algusest Metsa-Tamme ristmikuni? Kõnnitee vaid ühel pool tänavat, liiklus kahesuunaline. Kõnnitee on kohati nii katkine, komistades võib väga haiget saada, ratastooliga liikumine ei tule üldse kõnealla. Talvel on kõnnitee, peale suuri maju, üldse puhastamata. Seal on eramajad, nende omanikud ei võta vaevakski oma majaesist lumest puhastada, nii titekäruga, ratastooliga kui ka jalakäija, peab kasutama niigi kitsukest sõiduteed. Nii on juba vägapalju aastaid seal ennast ohtu seatud, liikuda on ikkagi ju vaja.

millal
millal

tehakse valmis linna ümbersõidu tee ja vabastatakse linn transiitmaanteest ja õhusaastest. ei ole linna asi riigimaanteed korras hoida . sm. luigelarry, kuhu see kilekott nende teeehituse miljonitega on jäänud

Jalutaja
Jalutaja

Need kõnniteed Tallinna maantee ääres on mingid eriti säästukad. No ruumi seal ju on, et saaks laiemad teha. Vähemalt ühegi.

Tallinna
Tallinna

maantee kesklinna poolse otsa kõnnitee kah päris pikalt lagunend. Uuemõisa poolt tulles parempolne kõnnitee. Vahest pimedas rattaga igaks juhuks ronin autode vahelt kõnniteele, sest ei taha auto ette jääda ja seal ma siis loksun… Kui kustukumm hammaste vahel, siis elab üle, ei põruta niipalju. Vaadake järgi.

Märt Järvik
Märt Järvik
Lisaks siia veel paar tähelepanekut asjadest mis on silma hakanud. Kas keegi on kunagi kõndinud lossihoovi läbi Karja tänava poolse värava? Minul on värava juures alati hirm, et keegi komistab keset jalgteed oleva ~15 cm kõrguse metallkobaka otsa, mille algne otstarve on vist olla väravariivi vastus. Aga ehk võiks riiv olla pikem ja vastus peidetud jalgtee sisse. Ja teiseks – kas keegi vahel linnas ka jalgrattaga sõidab. Karja tänaval (võib olla ka mujal) parem ärge sõitke, sest teie esi- või ka tagarattal on mõnus võimalus kiiluda ennast restkaevu luugi vahel. Ja siis järgneb peakas, ainult et vett pole veel sisse… Loe rohkem »
Gennadi Simulask
Gennadi Simulask

Peale artiklis toodud murede on veel üks ja tõsine: paljude majade ja ärihoonete treppidel on püsti u.15 cm. pikkused metall-orad,mille omanikud on mõtlematult paigaldanud. Neid on ka päris Sanatoorse kooli lähedal Suur-Mere renoveeritud majade treppidel.Ning näiteks ka Tamme tänava korrusmajade treppidel. Tegu on algeliste ja ohtlike uksehoidjatega,kuigi ust saab vajadusel lahti hoida ka muul viisil. Ja kui mõni õnnetult komistab ja see ora pähe või pe..e torkab,on tagajärjed kurvad…

wpDiscuz