Lihulasse paigaldati kreosoodiga immutatud postid sellele vaatamata, et neid pole soovitatav asulatesse paigaldada. Kohalikud kurdavad ebameeldivat haisu, mida postid eritavad, kuid pikas perspektiivis on häda palju suurem: kreosoot on ohtlik selles sisalduvate vähki tekitavate ühendite tõttu. Seda, et postid võivad olla tervist kahjustavad, ei tea Lihulas peaaegu keegi.
Alternatiiv oleks olnud talaniitpost, mis on küll lühema elueaga ja seega kokkuvõttes kulukam, kuid tervisele ohutum. Tegelikult on isegi rahaline otstarbekus kahtlane — kreosootpostid kestavad hea õnne korral 50 aastat. Suure tõenäosusega on ühiskond selleks ajaks sedavõrd edasi arenenud, et neid poste pole enam vajagi.
Euroopa Liidu keskkonnavoliniku Janez Potocniku sõnul põhjustab kreosoot ohtu tulevastele põlvkondadele, mis on ka üks põhjus, miks tuleva aasta 1. maist hakkavad kreosoodi tööstuslikul kasutamisel kehtima rangemad piirangud.
Eesti on üle maailma tuntud kui “Maailmakoristuse” algataja, et tulevased põlved saaksid elada puhtamas ja tervislikumas keskkonnas. Oleks ju kohane alustada sellest, et Eesti on tulevastele põlvkondadele hea koht, kus elada. Mõelda rohkem inimeste kui ärihuvidele.
