0

Lihula uued elektripostid on immutatud ohtliku kemikaaliga

Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Lihulasse paigaldatud elektripostid on immutatud tervisele ohtliku kreosoodiga. Kreosoodi tunneb ära tumepruuni värvuse ja ebameeldiva haisu järgi. Foto: Arvo Tarmula

Lihulasse pandi kreosoodiga immutatud elektripostid, kuigi neid pole soovitav paigaldada tiheasustatud kohtadesse.

Kreosoot on tervisele ohtlik eelkõige selles sisalduvate vähki tekitavate ühendite tõttu. „Euroopa Liidu määrus ei soovita neid tihedalt asustatud kohtadesse panna, aga ju nad nii kahjulikud ei ole, et need päris keelatud oleks,” ütles elektripostid paigaldada lasknud Imatra Elektri juhatuse liige Märt Jemmer. „Meie ümber on palju mürkaineid, kas või näiteks väliterrassides. Seda peab lihtsalt endale teadvustama.”

Läänemaale on kreosoodiga immutatud poste pandud 2009. aastast u 750. Kreosoodiga immutatakse poste, et suurendada nende vastupidavust. Kui enamasti asulates kasutatav talaniitpost peab vastu 20–30 aastat, siis kreosootpost 40–50 aastat.

„Lihulas kasutasime kreosootmaste erandkorras. Töö oli keerukas ja komplitseeritud,” ütles Jemmer.

Tema sõnul taheti postidele võimalikult pikka eluiga, sest nende küljes on paljude liinid — kaks Imatra Elektri kaablit, Lihula valla tänavavalgustus ja kaks telekommunikatsioonikaablit.

Mürgised ained

„See on fakt, et kreosoodis on mürgiseid aineid ja et elukeskkonda ei tohiks sellise immutusega poste paigaldada. Vaatamata sellele, et EL lubab, see päris õige ei ole,” ütles Rein Riska, Tallinna tehnikaülikooli keemia– ja materjaliteaduskonna polümeermaterjalide instituudi emeriitdotsent.

„Postide paigaldamine majade lähedale pole hea. Eriti ohtlik on, kui kreosoot satub pinnasesse, kus võib reostada põhjavett,” ütles Marina Trapido, Tallinna tehnikaülikooli keemiatehnika instituudi keskkonnakaitse ja keemiatehnoloogia õppetooli juhataja.

Terviseameti kemikaaliohutuse osakonna peaspetsialisti Riina Lahne sõnul oleneb kreosoodi ohtlikkus mitmest nüansist. „Väga keerukas on öelda, kas ja mil määral aine hiljem puidust välja ilmub ja mis tagajärjed sellel olla võivad,” ütles ta.

Ohtlik värskel kujul

Lahme sõnul on üllatav, et inimesi pole teavitatud selliste postide kasutamisest tiheasustusalal. „Nahaga kokkupuutel võib ta tekitada ärritavaid reaktsioone, aga eks see sõltu inimese naha tundlikkusest,” lisas ta.

Märt Jemmeri sõnul on kreosoot elektripostidel kahjulik vaid värskel kujul. „Elektripostide paigaldamisel kasutatakse kaitseriietust, sest muidu võib tekkida nahale lööve. Sama on ju tihti ka paljude kodukeemia kaupadega, et aine on nahale sattudes kahjulik ja siis tuleb nahk kohe puhastada,” ütles Jemmer.

Elektriposte Lihulasse paigaldanud töömees rääkis, et kolleeg läks suvel palava ilmaga elektriposti vastu ja järgmisel päeval ilutses käel suur põletushaav. „Nagu oleks kuuma raua vastu läinud,” ütles ta.

„Kui suvel olin postide läheduses poolteist tundi, siis õhtul kodus silmad kohutavalt kipitasid,” lisas töömees. „Vanasti anti vähemalt piima, kui töötasid ohtlike ainete läheduses. Nüüd me siin teenime vähki sentide eest.”

Haiseb ja kõrvetab

Uutest postidest tungib ninna spetsiifiline lõhn.

„Tunnen seda jubedat haisu iga päev. Minul on kaks posti Aia tänaval,” rääkis Lihula elanik. „Kui akent kaua lahti hoida, siis on suu paks.”

Lihulas elav Rein Merila ei taha uskuda, et postid on kahjulikud. „Ma kipun arvama, et muidu poleks neid ju paigaldatud,” ütles ta.

„Kohalikke inimesi mõjutab eelkõige hais, aga kui palju on tegelikult lenduvaid ühendeid, mis inimese tervist mõjutavad — see tahab väga keerukaid uuringuid. Mina väldiksin nende kasutamist inimeste lähedal,” ütles emeriitdotsent Rein Reiska.

Euroopa Liit lubab

Imatra Elektri võrguteenuste juhi Kaupo Kuurbergi sõnul on selliseid poste paigaldatud Eestis 2009. aastast. „Kreosoodiga immutatud postide eluiga on 40–50 aastat. Nende utiliseerimine on hõlpsam kui vana tüüpi postidel, sest kreosootmaste võib põletada,” rääkis Kuurberg.

„Praegu on neid lubatud Euroopa Liidus toota ja turustada. Kui lubatakse, ju ta siis on inimestele talutav. Midagi põrandaalust me sinna pannud ei ole,” ütles Kuurberg. „Pigem on ta mõnevõrra ohtlik neile, kes paigaldavad. Sellepärast kaitseriietust kantaksegi. Lõhn kaob ka mõne aja pärast.”

Konkureeriv ettevõte Elektrilevi võttis mõned aastad tagasi vastu otsuse kreosootmaste linnades ja asulates mitte kasutada. „Linnades ei ole vajadust 40aastase elueaga postide järele. Liinid arenevad ja asendatakse enne posti eluea lõppemist maakaabelliiniga. Samuti on uued postid spetsiifilise lõhnaga, mis ei pruugi inimestele meeldida,” kommenteeris Elektrilevi võrgutehnika ja standardiseerimise sektori juhataja Raivo Rebane.

Kreosoodiga immutatud postide tulevik Eestis on küsimärgi all, sest kevadel täpsustab EL uuesti kasutusreegleid. 1. maist 2013 hakkavad ELis kehtima rangemad piirangud kreosoodi tööstuslikule kasutamisele.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz