Eesti keskkonnaühenduste koda (EKO) saatis keskkonnaametile kirja, milles selgitab, miks ei tohiks anda tegevusluba Noarootsi valda kavandatavale mingifarmile.
Kui seda siiski tehakse, on keskkonnaühendused valmis loa kohtus vaidlustama.
Kirjas esitavad keskkonnaühendused vastuväited mingifarmi tegevusloa väljaandmise eelnõu kohta, mille saatis keskkonnaamet asjaosalistele tutvumiseks juuli alguses.
Keskkonnakaitsjad on seisukohal, et linnukaitseala vahetusse lähedusse ei tohiks mingifarmi rajada.
Samalaadse kirja saatis EKO ametile ka juunis. Tookord oli tegu lihtsalt oma seisukoha väljaütlemisega. Selleks ajendas keskkonnaameti otsus jätta algatamata mingifarmi keskkonnamõju hindamine, sest eelhinnangu järgi ei avalda farm ümbruskonnale olulist negatiivset mõju.
EKO esindaja Silvia Lotmani sõnul on siiski võimalik, et farmist lahti pääsevad mingid ohustavad läheduses pesitsevaid kaitsealuseid linde.
Ka viitab EKO kirjas looduskaitseseadusele, mis lubab võõrliiki minki tuua sisse vaid vereuuenduseks juba tegutsevasse farmi. „Seadus ei keela anda farmi rajamiseks luba, aga kust tulevad siis sinna mingid,” arutles Lotman.
Keskkonnaministri määrus lubab mingifarme rajada, kui loomade põgenemine sealt on täiesti välistatud. Nuckö Farmi OÜ tellitud ekspertiisi järgi on Noarootsi kasvanduses põgenemise tõenäosus väike. See tähendab, et loomi ikkagi pääseb vabadusse, selgitas Lotman.
Nuckö Farmi OÜ juhatuse liige Leander Pragi ei lase end keskkonnakaitsjaist heidutada ja loodab, et aasta pärast on farmis loomad sees.
Kokku plaanib Pragi Noarootsis pidada 5000 minki. Tööd saaks farmis esialgu paar–kolm, edaspidi kuus–seitse inimest. „Piirkonnas on nagunii vähe tööd, noored lähevad Soome,” sõnas Pragi.
Pragi sõnul pole kohalikel kasvanduse vastu midagi. „Kõik on poolt, vald on poolt. Ei ole olnud ühtegi negatiivset kommentaari,” märkis Pragi.
„Kas maailmas üldse on midagi, mida saab täiesti välistada,” sõnas ta loomade võimaliku põgenemise kohta.
Pragi sõnul on põgenemisvõimalus üliväike. Veel väiksem on võimalus, et lahti pääseks korraga nii palju loomi, et need looduses paljunema hakkaks.
Isased mingid on äärmiselt agressiivsed, ka emaste vastu, kasvanduses paaritatakse loomi järelevalve all, rääkis ta.
Ka on Pragi sõnul tegemist tehistingimustes peetavate loomadega, kes looduses ei pruugi üldse jätkusuutlikud olla. „Ellujäämisvõimalus on alla viie protsendi,” sõnas Pragi.
Ettevõtja on seisukohal, et kui üldse keelustada, siis tuleks seda teha kogu Euroopas, mitte pelgalt Eestis, kus mingifarmidele on nagunii kehtestatud üliranged nõuded.
Noarootsi (ja 1960. aastaist tegutseva, kuid tegevusloata jäänud Karjaküla) mingifarmi vastu on häält tõstnud ka loomakaitsjad.
Eestimaa Loomakaitse Liit pöördus mingifarmide asjus nii keskkonna– kui ka põllumajandusministri poole.
Liidu presidendi Heiki Valneri sõnul on loomakaitsjate eesmärk keelustada karusloomakasvandused üldse.
Loomakaitse liidu büroojuht Kadri Võrel ütles, et peale võimaliku kahju, mida teevad looduses lahti pääsenud loomad, ei rahulda loomakaitsjaid ka (Karjaküla näitel) pidamistingimused. „Loomade jalgadel on väärarengud, jalad veritsevad,” ütles Võrel.
Võreli sõnul on ka keskkonnareostuse oht: väljaheited ja jäätmed võivad tungida põhjavette.
„Igal juhul tuleks enne loa andmist algatada keskkonnamõju hindamine,” sõnas Võrel.
Võreli sõnul on loomakaitsjate ainus võimalus avaldada survet, mitte tegutseda äärmuslikult. „Kindlasti ei lähe me minke farmist lahti päästma,” lausus ta.
Keskkonnaameti looduskaitse bioloog Madli Linder ütles, et amet analüüsib EKO argumente ja koostab kirjale vastust, aega selleks on augusti keskpaigani.
„Looduskaitsjate arvamus on meile tähtis, aga argumendid peavad olema kaalukad, sest farmide rajamine Mandri–Eestisse on looduskaitseseaduse järgi lubatud,” sõnas Linder.
Mink on väle elukas ja kui kasvõi paar neist lahti pääseb,on tulemused kurvad-nad paljunevad kiiresti…..