45

Soome kogemus toetas Riisipere–Haapsalu–Rohuküla raudtee taastamist

Lehte Ilves

Lehte Ilves

lehte@le.ee

Raudtee taastamise komisjon proovis Soomes ära, kui mugav on moodsa elektrirongiga liigelda. Foto: Liis Moor
Raudtee taastamise komisjon proovis Soomes ära, kui mugav on moodsa elektrirongiga liigelda. Foto: Liis Moor

Riisipere–Rohuküla raudtee taastamist ette valmistav maakonnakomisjon tegi esmaspäeval väljasõidu Soome, et tutvuda Helsingi ümbruse reisirongiliikluse mõjuga ümbruskonna arengule.

Komisjon sõitis moodsa elektrirongiga — samasugused hakkavad tuleval aastal sõitma ka Riisiperre — 30 km kaugusele Keravasse, et kuulda, kuidas on kiire ja mugav transpordiühendus mõjutanud sealset elu.

Elektrironge läheb Helsingist Keravasse tihedamini kui linnaliinibusse Haapsalust Uuemõisa. N–ö aeglane rong, mis teeb 30 km peal 6–8 peatust, oli päral poole tunniga. Ei müra ega rattakolinat, ainuke heli meenutab tuulesahinat akna taga. Sõit on  sujuv, kui tablood ei jälgi, ei saa arugi, et kiirust on 117 km/t.

Kiired rongid sõidavad Helsingisse 20 minutiga, siis on kiirust juba 160 km/t.

Kui tähtis on rongiliiklus Kerava linna ja ümbruskonna inimestele, oli näha jalgratastest, mis katsid tiheda kihina raudteejaama ümbruse platse. Rongiga tuli Keravasse ja läks tagasi ka Helsingi piirkonna ühistranspordi korraldust läänlastele tutvustanud ametnik.

Keravas, kus praegu on umbes 35 000 elanikku, tehakse iga päev 13 000 rongisõitu. Aastas sõidetakse Keravas rongiga aga 1,3 miljonit korda.
Keravas käib tööl 60% linlastest, ülejäänud töötavad Helsingis. Helsingisse käiakse tööl ka kaugemalt, Tamperest, Lahtist, Riihimäkist.

Et Lõuna–Soomes elanikkond kasvab, teeb laienemisplaane ka Kerava linn. Aastaks 2035 arvestatakse, et elanikkond on kasvanud 10 000 inimese võrra.  Linnavalitsus on sellega seoses kavandanud mitme 16 korrusega hoone, n–ö kohaliku Manhattani ja uute autoparklate rajamist.

„Soomes nähtu kinnitas, et ajast, mil ühistranspordiliike, nt bussi– ja rongiliiklust hakati korraldama ühest keskusest ja juurutati ühtne piletisüsteem, kasvas reisijate arv hüppeliselt,” ütles maavalitsuse arengu– ja planeeringuosakonna juhataja Merle Mäesalu.

Mäesalu sõnul hindavad inimesed mugavust ja kiirust, aga „just selle oleme endale eesmärgiks seadnud — luua kiire ja mugav transpordiliikide kombinatsioon Läänemaa ja pealinnaregiooni vahel”.

Riisipere–Haapsalu–Rohuküla raudtee taastamine vanal tammil ja ühine transpordikorraldus puudutab kolme maakonda: Hiiu–, Lääne– ja Harjumaad. Need kolm soovivad, et majandusministeerium lülitaks raudtee taastamise transpordi arengukavva aastaiks 2014–2020, samuti transpordi infrastruktuuri arendamise investeeringute kavva.

Kas raudtee taastamine mahub riigi plaanidesse, peaks selguma aasta lõpuks.

Homme, reedel on majandusministeeriumi ja Lääne maavanema raudteekomisjoni esindajate kohtumine, kus räägitakse uue arengukava koostamise põhimõtetest.

Miks on vaja taastada raudtee

• Nüüdisaegne ühistranspordivõrk tagab regiooni kättesaadavuse, sellel on otsene mõju maakonna sotsiaalmajanduslikule arengule, asustusele ja elanikkonna püsimisele. Transpordikoridor Rohuküla ja Tallinna vahel rahuldab ka Lääne–Harjumaa elanike ja hiidlaste liikumisvajaduse elu– ja töökohtade, teenindus– ja haridusasutuste vahel.

• Raudtee taastamine täidab Euroopa Komisjoni soovitust muuta transport keskkonnasäästlikumaks ja vähendada maanteetransporti.

• Raudtee tasuvusuuring arvestab kulu–tulu kõrval ka sotsiaalmajanduslikke aspekte ja siis on Riisipere–Rohuküla lõik tasuv. Ka Helsingi, Kerava jt omavalitsuste ühine transpordikorraldamise kogemus kinnitas, et ühistransport ei tasu ennast finantsiliselt ära, omavalitsused ja riik peavad bussi– ja rongiliiklust toetama.

Allikas: Lääne maavalitsus

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
vanapagan - kavalantsudele
vanapagan - kavalantsudele
vaatan ja loen mina seda kirjatükkide rida siin. harjuta inimestele mingi vaatepilt selgeks, harjuta sisse, pritsi meediasse natuke argumentatsiooni et kõik peab olema tasuv ja isemajandav ja keegi ei tahagi enam raudteed tagasi . varsti harjuvad ilma arstiabi, koolita, panga automaadita ja poeta ka elama ja mõne aja pärast üürgab kogu loomakari et polegi tarvis kõik toimib ise ja vaene poliitik Neeme peab siin tõestama et vaata mujal maailmas rongid ikka sõidavad ja miks sõidavad, mis on muidugi õige. Aga vaata kohalik lammas sööb rohtu, tõmbab kanepit vahele ja lambkari on juba õpetatud määgima mitte ulguma. Ja mine siis võitle… Loe rohkem »
eilane
eilane
siis on veel need punased lambad. need on ka kohalikud. nende maffia on eriti kole sest nad suitsetavad kanepit ja pilliroogu segamini, selle asemel et minu käest küsida kuidas marihuaanast seinaplokke ja pingviinidest kartuleid teha saab. nende punaste kommunistilambamaffioosodega ärge ka tegemist tehke sest nad on kohalikud. Minu kristallselge mõistuse sära siin kommentaariumis ainult hoiab neid maailma vallutamast. muidu nad ehitaksid maksumaksja rahade eest raudteed lihulast abuthabisse. kui need lambad vaid teaksid et minu kuldne mõistus neid laimukate kommentaaridaga iga päev takistab, siis nad ei üritakski . aga nad ei tea sest nad on kohalikud ja kuna nad on kohalikud… Loe rohkem »
eilane
eilane
mul kaa punnitab puhtast kullast tarkus läbi peanaha aga lambad ei saa must ikka aru. kõik on lollid. eriti lollid on kohalikud lambad sest nad on minu briljantse mõistuse vastu maffia moodustanud. kujuta ette, need kohalikud ei saa aru et kõige odavam on hoopis teleporteerumine marsruudi tallinn-kiltsi-käina. aga kohalikud lambamafioosod tahavad maksumaksjate käest viimase kui rutsi relssideks sulatada. ma iga päev teleporteerun säästukasse sokke ostma. ainult lambad ei märka kuidas tänu sellele SKP tõuseb. ja luige ja karjalaua suud mäkerdasid need ilged lambad ka sulaliimiga kinni, mistõttu ma üksi riigikogulasi sõimama pean. tänu minu mõtete selgusele püsib muide riigi eelave… Loe rohkem »
Anonüümne
Anonüümne

Jumala mõtetu tegevus: esiteks paljudel on omad liikumisvahendid, teiseks bussid, kolmandaks rongid on ebamugavad ja mis nendest inimestest saab kes kasutavad rongiteed igapäeva liiklusena kuna praegu on ju rongitee asemel jagratta- ja jalgtee. Ehitatatakse uus tee nendele??? Vaevalt, pigem pange asfalt sellele teele et rohkem liiklejaid oleks seal. Siis kui see raudtee ju sinna pandaks peaksid inimesed hakkama enda eludega riskima sõites mööda teeäärt kuna neid huligaane leidub ju liikluses. ÄRGE EHITAGE SEDA KURADI RAUDTEED SINNA VAID TEHKE SEE JALGTEE KORDA!!!!

Neeme Suur
Neeme Suur
Niipalju siis lisaks sellel tasuvuse jutule: kui on transpordist juttu, siis ära tasub Eestis kaks asja – nafta (või muu suurtes kogustes toorme) – ja konterinervedu raudteel ja bussivedu suuremate linnade vahel.Ja bussivedu tasub ennast ära sellepärast, et keegi ei ootagi, et pileti hind (ja ka erasõidukite kütuse aktsiis) maantee ehituse ja hooldamise kulud ära kataks. Sellepärast arvestatakse (nii meil kui mujal) maanteede ja raudteede ehitusel mitte vaid rahalist kasu, vaid inimeste kasu. Inimeste kasu väljendab eelkõige aja kokkuhoius, aga ka väiksemas ohus enda elule,sõiduaja kasulikkuses (võimalus sõidukis midagi muud teha peale sõitmise), keskkonnahoius jms.Inimeste kasu määr sõltub kahest asjast… Loe rohkem »
usun
usun

et eestimaa jaoks on risti värav kõige olulisem koht ja suure arvestuse kohaselt kriipsugi kehvem investeering kui ükskõik milline teine rahamatmise projekt eestis

igapäev
igapäev

… sõidan autoga Tallinnasse 20 euri edasi tagasi kuus siis 400 ja aastas kuskil 4400 (puhkuse ajal ju ei käi) – ja minusuguseid on kümneid inimesi kui mitte sadu. krt kus tahaks rongiga pigem sõita.

Miks
Miks

Arvad Sa, et pilet antud lõigul maksab vähem?
Kuhu nüüd on jäänud jutt, et bussiga mugav sõita?
Ma pole küll rongi vastane aga tundub, et meie otsustajad teevad otsuseid emotsioonidele tuginedes.
Soome’ s tõesti rongiga sõita mugav. Kahjuks olen kogenud ka rongisõidu negatiivseid külgi. Näiteks kui liinides on tõrked jne. Muidugi meil Eestis kombeks, et enne ehitame maja ja siis teeme uksed aknad.
Põlvneme ju kilplastest.
Edu Eesti.

XXXL
XXXL

Kellele hakkab see raudtee kuuluma? Kas Taal annab müüdud rööbaste eest sadud raha ka uue tee ehitusse? Kuidas saavad kasutada raudteed näiteks Linnamäe, Martna, jne. inimesed? Kas see projekt ongi ainult Haapsalu elanike jaoks? Mõelge kainelt ilma emotsioonideta, MUIDUGI UUE JAAMAHOONE ON TAAL JUBA RAUDTEE ÄÄRDDE JUBA RAJANUD.

xxxxxxxxxxl
xxxxxxxxxxl

no tõesti, igale ruutkilomeetrile liiprid ja olgu olla…

juhan
juhan

aga tõsisemalt rääkides, siis kui raudtee teha rohuküla sadamasse välja, siis peaks ka kõige pessimistlikuma stsenaariumi kohaselt see projekt tasuv olema. rongiühendus kaubasadamaga oleks igale sadamaoperaatorile magus küpis.

Juss
Juss

Tule taevas appi!
Kui vedurijuhid näevad, kui palju on sõitjaid mujal…
Tead, eks, auto ei ole maailma naba ja mõistusega saab sellest aru, kui sõiduplaan on hea, oleks sõitjaid nagu murdu. Ja maailm ei koosne üksnes suurlinnadest!

eks
eks

see raudtee ehitatakse sama eesmärgiga mis isakese tsaari tarbeks, et suured saksad saaks samuti ükskord avapäeval selle tee läbi sõita ja pärast ordeneid üksteisele rinda torgata. autot ei asenda ka lähitulevikus enam miski ja raudtee on vaid suurte vahemaade jaoks otstarbekas, kui on (transiit)

juhan
juhan

kui oleks tallinn-haapsalu rongiühendus, oleks minu maksud päevapealt haapsalus tagasi.

Eestimaa Blogi
Eestimaa Blogi

On olemas väga suur kaudne kasu, sotsiaalpoliitikline, regionaalne ja keskkonnahoid.
Kusjuures valmimise järgi püsikulud (diiselrongide puhul) polegi eriti suured, sest oleks vaid üks raudtee ja 3 jaama – Pisti (palivere), Haapsalu ja Rohuküla. Kusjuures, kui pole Rohukülas jaama vajadusi, on kulud veelgi väiksemad.
Pealegi kui teha natuke juurde:
ühendused saartega väikeste tiiburitega;
turistid Tartu ja Narva suunalt, seega Venemaalt;
jne.
oleks sõitjaid veelgi rohkem.
Olen Haapsalusse sõitnud omal ajal juhina ja võin öelda, et Haapsalusse oleks tunduvalt rohkem sõitjaid kui Viljandisse.

oleks, võiks
oleks, võiks

seal küüned, roniks siga puu otsa. pole meil isegi bussijaama, on üks teivaspeatus

Tont.
Tont.

Raudtee Haapsallu ei tasu end ära seepärast,et ärikliente (kaubavedu) ja reisijaid on lihtsalt liiga vähe. Ka siis,kui kõik hakkaks vaid rongiga sõitma. Ehitusele ja tehnopargile kuluvatele sadadele miljonitele euridele tulevad lisaks püsikulud,mis pole ka väikesed ning jälle plekivad suure osa dotatsioonist kinni need maksumaksjad, kes seda teenust ei saa või ei taha kasutada…..

Mann
Mann

Tont – soovitan tutvuda mõne aja taguse Aidi Valliku artikliga siinsamas portaalis selsamal teemal. Arvud on kokku löödud ja projekt tehtud – kuna Taal tegi niipalju tööd ära, et vanad rööpad on eest ära võetud ja maa selle tarbeks korda tehtud, läheks projekt kokku maksma vaid veidi üle 20 miljoni, ka kõige mustema ennustatud stsenaariumi kohaselt 30 mil. max. Niied sadadest miljonitest võetagu nüüd küll auru vähemaks…

Eestimaa Blogi
Eestimaa Blogi

Ehk oli otsustavaks see, et keegi kohalikest asjameestest sõdis raudteetammi eraomandusse minemise vastu?
Alati kõik pole ükskõiksed, igatahes on hea, et tamm on riigi oma.
Lp Tont! Miks see investeering ennast ära ei tasu? Ja mil moel tasub ennast ära nt Mäo uhiuus ristmik? Või Jõhvi-Kukruse suurehitus?

wpDiscuz