Kevad ja soojad ilmad toovad üha rohkem inimesi rõdudele ja terrassidele aega veetma. Rõdul askeldades on aga oluline järgida maja sisekorraeeskirju ning seadustes sätestatut, et vältida konflikte majaelanikega.
Paljude arvates on grillimine ohutu tegevus, mida võib aiariba puudumisel edukalt harrastada ka kortermaja rõdul. Lisaks sellele, et grillimise käigus eralduv suitsupilv on naabritele ebameeldiv, on tuleohutusnõuete tõttu see tegevus rõdul selgelt ebaseaduslik.
Omanik vastutab tuleohutuse eest
Päästeseaduse kohaselt peab ehitise või territooriumi omanik vastutama oma valdustes ka tuleohutuse eest. Sellegipoolest saab päästeameti andmeil igal aastal grillimise tõttu alguse paarkümmend tulekahju. Tuleb nentida, et lahtise tule kasutamine nii hoones kui ka rõdul on igal juhul tuleohtlik. Ohufaktoriks on ka tuul, mis võib sädemeid kanda nii enda korterisse kui ka naabrite elamisse.
Praktikas on siiski paljud kortermajaelanikud veendunud, et grillimine on ohutu tegevus ning väidavad sündmuskohale saabunud päästetöötajatele või korrakaitsjatele, et sellisel moel rõdul toiduvalmistamine on lubatud.
Rõdul grillimine pole lubatud
Tegelikult on siseministri määrusega sätestatud, et tahkkütusel või küttegaasil töötava grillseadme või muu samalaadse seadme kasutamise koht peab paiknema tasasel pinnal väljaspool hoonet. Seejuures on määruse järgi grillseadme ohutu kaugus hoonest vähemalt 5 meetrit, kui tegemist on tahkkütusel töötava seadmega, milles hõõguvat sütt valmistatakse lahtise leegiga. Kui grillimisel kasutatakse eelnevalt valmistatud grillsütt või muud hõõguvat materjali, tuleb tahkkütusel töötav grilliseade paigutada hoonest vähemalt 2 meetri kaugusele.
Kuna rõdu on hoone osa, siis järelikult pole seal grillimine lubatud ja päästeameti inspektoritel on õigus selle eest elanikke trahvida. Tuleohutusnõuete rikkumise eest võib rahaline karistus füüsilisele isikule olla kuni 300 trahviühikut ehk 1200 eurot.
Kindlasti tuleb lisaks eeltoodud määrusele järgida ka maja sisekorraeeskirju, sest sageli on grillimisega seonduv lahti kirjutatud maja heakorrareeglites. Viimaste rikkumise eest ei pruugi küll trahvi saada, kuid kannatada võivad heanaaberlikud suhted. Näiteks võib grillimisel tekkiv suits kaaselanikke häirida, mistõttu on kortermaja või ridaelamu rõdul grillijal oht kokku puutuda politsei või päästetöötajatega, kelle naabrid on ohutuse mõttes välja kutsunud.
Rõdutaimed võivad tekitada pahandust
Lisaks rõdul grillimisele võib majaelanikke häirida ka suuremat sorti lilleaed, mis kipub vägisi naabrite rõdule laienema. Heanaaberlike suhete hoidmiseks tuleb efektseid ja privaatsust suurendavaid ronitaimi reeglipäraselt tagasi lõigata. Korrusmajade seintel võib sageli märgata ka vohavat väänkasvude vaipa, mis on küll kaunis vaadata, kuid kahjustab fassaadi. Kiirelt kasvav metsviinapuu kinnitub kõvasti seina külge ning murendab maja katvat krohvi.
Kindlasti häirib alumisi naabreid pottidest läbi nirisev lillekastmisvesi või allakukkuvad lehed. Otstarbekam on kinnitada potid piirde sissepoole ja puhastada regulaarselt põrandat. Ohuks on ka kõvem tuul, mis võib endaga kaasa haarata nii mõnegi lille, taime või lillekasti. Seda tasub kindlasti ennetada ning suurema tuule saabudes ohtlikud asjad rõdult ära korjata, sest tekkinud kahjude eest vastutab rõdul olnud asjade omanik.
Maiko Kalvet,
D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse ASi juhatuse liige
Nõme lugu – mõni rõdu on sadu ruutmeetreid suur ja gaasigrilli ning teadliku käitumisega saab ohtu vältida küll. Üks küünal vales kohas (aga lubatud) on aga päris oht ..