Läinud neljapäeval istus Haapsalu linnavalitsuses koos 35 inimest eri ametkondadest, asutustest ja organisatsioonidest. Teema oli üks — Haapsalu lastekodu tulekahju.
Kuigi õnnetusest on möödas juba enam kui aasta ja võib tunduda, et kas on mõtet vanu haavu lahti kiskuda, siis teisest küljest on võib–olla just ajaline distants see, mis laseb toimunut selgema pilguga vaadata.
Suurõnnetuste järgseid arutelusid on varemgi korraldatud, nii ka lastekodu asjus, kuid enamasti kipuvad need jääma ametkonna– või asutusesisesteks. Nii analüüsivad sündmust omast vaatevinklist päästjad ja politseinikud, asutuse töötajad ja nõustajad. See, et nii palju osapooli ühiselt maha istuks, pole päris igapäevane.
Sedalaadi kokkusaamised parandavad arusaamist teise ametkonna tööspetsiifikast. Et sellised tõdemused ei tuleks tagantjärele, aitaks tihedam igapäevane koostöö, näiteks suurema hulga ametkondade kaasamine õppustele. Ka see, kui konkreetsete kriisiolude kõrval mängitaks läbi ka need tegevused, mis tulekustutamisele järgnevad.
Jääb vaid loota, et ümarlaua nõuandeid kasutataks ka igapäevatöös.
