Majanduslangus on omavalitsuste eelarved kokku kuivatanud ja headel aegadel jagatud raha tuleb nüüd kuidagi koomale tõmmata. Haapsalut ümbritsev Ridala vald on siiani toetanud laste huvitegevust üsna heldelt, kuid nüüd tahab vallavalitsus rahal terasemalt silma peal hoida. Nii drastilist otsust, kui tegi Martna – lõpetada Haapsalu huvikoolides käimise toetus sootuks –, Ridalal kavas ei ole. Küll aga on kavas välja mõelda, kuidas huviharidust edaspidi toetada.
Ridala puhul teeb asja keeruliseks, et linnas pakutavast huvitegevusest võtab osa 150 last. Et olla kursis, kas laps ikka käib huvikoolis või huviringis, eeldab tihedat koostööd kooli, lapsevanema ja valla vahel. Kõik lapsevanemad aga ei teagi, et kui nende laps ei käi enam huvikoolis, tuleb koolile lahkumisavaldus kirjutada. Summa, mis vald ühe lapse eest huvikoolis maksab, on aga märkimisväärne: muusikakoolis on pearaha 128 eurot lapse kohta kuus, kunstikoolis 89, spordikoolis 64 ja huvikeskuses 59 eurot.
Et huvihariduse andmine odavamaks ei lähe, tahaksid omavalitsused huvihariduse finantseerimist lapsevanema õlule nihutada. Ühelt poolt on see õige, sest mis muidu saadud, sellest ei osata tavaliselt lugu pidada. Teisalt peab omavalitsus sel juhul jätma kindla võimaluse toetada neid peresid, kes ise ei saa toetada spordis, kunstis, muusikas või muul alal andekate laste arengut.
