Laste vahvate laulude ja luuletuste saatel näitas Vidruka kool eile külalistele oma renoveeritud koolihoonet, mis valdavalt remonditi kasutamata saastekvoodi müügi rahaga.
Keskküttesüsteem, aknavahetus, radiaatorid ja soojatrass kuni katlamajani läks kokku maksma 3 miljonit krooni ehk ligi 200 000 eurot.
Kuna projekti raames oli mõeldud hoonele vaid meetri jagu siseruumide viimistlust, organiseeris kool oma eelarve nii, et remonditud saaks suurem osa koolihoonest. „Ma ei saa ju õpetajaid ja õpilasi lasta klassi, kus meeter seinast on värvitud ja ülejäänu mitte,“ rääkis Vidruka kooli direktor Kristi Kivipuur.
Pidulikul avamispeol, kus ühtlasi tähistati ka Eesti Vabariigi aastapäeva, esinesid lapsed lauludega. Kes mängis pilli, kes luges luuletust.
Soojus ei saa alguse mitte headest uutest akendest ja radiaatoritest, vaid tegelikult algab see meie kõigi endi südameist, ütles oma kõnes direktor Kristi Kivipuur.
Samas ei saa salata ka renoveeritud küttesüsteemi panust, sest vesteldes koolimaja personaliga ilmnes tõsiasi, et temperatuur võis koolimajas tänu remondile tõusta lausa 10 kraadi võrra.
Koolidirektor toonitas oma kõnes, et ei mäleta aega, mil viimati sai majas sedavõrd õhukeselt riides käidud. Ka õpilased vajavad veel sooja hoonega harjumist. “Tihti riietume kogu kooliperega äärmiselt paksult ja siis mõne minuti möödudes jõuab meile kohale, et oi siin on tõesti nii mõnus ja soe,” rääkis õppelajuhataja Ene Viilma.
Soe ja mõnus koolimaja tähendab muu hulgas ka seda, et lapsed ei pea koolis olema talvesaabastega, vaid võib-olla saab sisse seada lausa vahetusjalanõude kandmise tava.
Saastekvoodi müügist saadud raha eest tehtud remont on nüüdseks küll lõppenud, kuid uuenduskuuril on veel “i” peale täpp panemata. „Remont ei ole valmis, mõned sisetööd on veel teha jäänud. Õppeaasta lõpuks saab koolimaja selliseks, nagu minu hing on alati tahtnud,“ ütles direktor Kristi Kivipuur.
Eveliis Eek
Väga kurb tõdeda, et tehakse ja nähakse paju vaeva ei mitte- millegi nimel. Muidugi Vidruka Kool läheb HSIK alla ja ilmselt ka kogu see kupatus.Meie riigis ongi ju kombeks, et enne lõhume- lammutame süsteemi,et siis järgnevatel on jälle mida ülesehitada.
200K panna magama renoveerimise alla ja ikka õhkab soojust. Kas keegi sellise praagi eest vastutusele ka võetakse?
Kas ma olen millestki valesti aru saanud,aga nimetatud kool pidavat riigi plaani kohaselt oma tegevuse lõpetama.Milleks see remont siis veel?Kas seal “kõrgel” kõik suusatavad?