Vasalemma vallavõim püüab selgust saada kommunaalfirmas, mille ühed peategelased olid Haapsalu linnavolikogu liige reformierakondlane Alo Lõps ja tööotsijate ühingu juht Taavi Käsk.
2010. aasta keskel moodustas volikogu vallale kuuluva Vasalemma Infra. Kuigi vaid kahe töölisega, oli firmal viis juhti: kolm nõukogus, kaks juhatuses. Haapsalu mehed Lõps ja Käsk olid alguses nõukogus, hiljem sai Lõpsist juhatuse liige.
Nõukogu ja juhatuse liikmetega sõlmis tollane vallavanem Aleksei Šatov ihaldusväärsed lepingud. Nõukogu liige sai kuus 4000 krooni pluss lisahüvitised, tulemustasu, koolituste ja ametilähetuste hüvitamine. Lahkumisrahaks oli ette nähtud terve aasta tasu.
Juhatuse liikmena sai Lõps palka pisut üle 19 000 krooni pluss 4000 krooni sõidukompensatsiooni. Temagi lahkumishüvitis oli 12 kuu tasu suurune. Omal soovil lahkudes või vahi alla võtmisel olnuks valurahaks kuue kuu tasu.
„Lõps käis kohapeal mõne korra nädalas, üle kolme korra kindlasti mitte,” ütles Vasalemma Infra praegune juht ja vallaametnik Aare Männik, samuti Haapsalust pärit mees.
Võimuvahetus võttis Infra luubi alla
Mullu juunis avaldas volikogu toonasele vallavanemale Aleksei Šatovile umbusaldust, üks põhjus oli elanike rahulolematus Vasalemma Infraga, selgitas praegune vallavanem Mart Mets. Uus võim võttis Vasalemma Infra luubi alla.
See polnud lihtne töö, sest Infra raamatupidamine oli Haapsalus tegutseva firma Kahe OÜ käes. Kuigi Alo Lõpsi väitel valiti firma välja vähempakkumise korras, on Kahe OÜ omanikeringis inimesi, kes on seotud tööotsijate ühinguga.
Mets pani Infra tollasele juhtkonnale pahaks, et Haapsalust ostetud raamatupidamisteenus oli kallis, kuni 15 000 krooni kuus.
„Liiga suur summa pisikese ettevõtte eest,” ütles Mets. Kahe OÜ esitas 14 kuu eest arveid kokku 11 848 euro (132 000 kr) eest, kuu keskmiseks tuli 846 eurot (13 237 kr).
Praegu ei käi raamatupidamine mitte enam Haapsalu, vaid Vasalemma vallavalitsuse raamatupidamise kaudu.
„See on sigadus,” ütles Infra praegune juht Aare Männik Infra varasema tegevuse kohta. Männik viitas võimalusele, et ettevõte on esitanud vallale arveid töö eest, mida pole tehtud või siis on tehtud, aga kallimalt kui töö nõuab. Ka vallavanema hinnangul esitati vallale ülepaisutatud arveid.
Kuidas valla väikefirma sai nõnda laiutada?
Metsa sõnul tahab vald Infra endistelt juhtidelt tagasi saada niipalju valesti kulutatud rahast kui võimalik, ja mitte maksta nõukogu liikmetele ette nähtud ulmelist lepingutasu.
Nõukogu kolm liiget tahavad kätte saada oma hüvitisi. Metsa sõnul on seda ligi 300 000 krooni. Ei vallal ega Infral ole seda raha, tunnistas Mets.
„Ütlesin volikogus, et on kaks võimalust: kas volikogu suurendab Infra osakapitali või tuleb algatada ettevõtte likvideerimine,” ütles Mets. Vallavalitsus on otsustanud nõukogu nõuded vaidlustada.
Et Lõps oli nobedam, sai ta kohtu kaudu oma hüvitise juba kätte, Infra tasus talle 7628 eurot (u 120 000 kr). Peale selle nõudis Lõps kohtutäituri kaudu välja 1052 eurot viiviseid.
Mis mõttega tehti firma, milles kaht töömeest juhtis kolmeliikmeline nõukogu ja kaheliikmeline juhatus, Mets öelda ei osanud, sest tema oli sel ajal volikogus. See pidi küll kohe alguses selge olema, et selline firma ei majanda end ära.
Kuidas 2700 elanikuga valla kommunaalfirmal jagus nii palju raha, et oma juhid sel kombel üle kullata?
„Ega olnudki,” tunnistas vallavanem. „Seepärast ongi nõukogu liikmeile maksmata.”
Alguses võis Infra laiutada, sest vald andis stardi– ja osakapitaliks 300 000 krooni.
Praegu on ettevõttes palgal juhataja ja üks töötaja.
Kuidas Haapsalu mehed mängu sattusid?
Lõpsi sõnul kutsus nad Vasalemma ammune ühine tuttav Tiit Peärnberg, kellest sai samuti Infra juhatuse liige. Vasalemma meestel oli kavas teha firma, nagu on Haapsalus tööotsijate ühing.
Praegust skandaali — Vasalemma Infrast kirjutas 23. detsembri Äripäev — pidas Lõps poliitiliseks kakluseks.
„Opositsioon lükkas asja kummuli,” ütles Lõps.
Palka ja lepingutingimusi pidas Lõps põhjendatuks, sest tööd olnud palju. Tihtipeale tulnud tal varavalges tööle minna, aga õhtul koju tagasi jõudes tulnud uuesti Vasalemma kihutada, sest seal oli toru lõhkenud või muu avarii juhtunud.
Pealegi ei olnud abitööjõudu, finantsjuhte jts, nagu on näiteks Haapsalus Veevärgis või Linnamajanduses, kõik tulnud endal teha, lisas Lõps.
Mets ütles, et Vasalemma valda ja Haapsalut ei saa võrrelda. Infra kuukäive on 7000 eurot, sellest läks 4500 juhtkonnale.
Raamatupidamise hinda pidas Lõps põhjendatuks, sest kuus tuli välja saata 1500 arvet. Tema mäletab, et raamatupidamisteenuse suurim kuuarve on 11 000 krooni. Sellest ei jagu, et raamatupidajale palka ja riigile selle pealt maksu maksta, ütles Lõps.
Metsa sõnul ei saanud üle 300 arve kuidagi tulla, sest kortereid oli 257. „Kas see on teadlik bluffimine või ei olnud Lõpsil ettekujutust ettevõtte töömahust,” lisas Mets.
Taavi Käsk pidas seda lugu samuti ülekohtuseks ja ennast poliitilise kemplemise ohvriks.
„Tulin selle küla poliitilise kemplemise pärast ära,” ütles ta. „Koalitsioon muutus, ja meid saadeti minema.” Et lepingud lõpetati ühepoolselt, pöördusid nõukogu liikmed advokaadibüroo kaudu vallavalitsuse poole hüvitise nõudega. Vastust ei ole veel, ütles Käsk.
Lõps ütles, et on sellest loost teavitanud oma erakonnakaaslast Haapsalu linnapead.
„Inimene, kes oskab ridade vahelt lugeda ja kes on poliitikas sees olnud, saab aru, et küsimus ei ole minus ega Taavis, vaid kuidas kohapeal võim ära jagada,” vastas Lõps küsimusele, kuidas Urmas Sukles reageeris. Lõpsi sõnul pole ta nii inetut poliitilist mängu, kui on Vasalemmas, kuskil näinud.
Siit moraal.Ära kunagi hõõru ajakirjanikule nina alla,et ta on avaldanud lugudes fakte,mida ta pole suvatsenud isegi kontrollida.Sellisel juhul ei jääks ajakirjanikule kätemaksusoovi.Paraku selle loo puhul sai saatuslikuks just ajakirjaniku solvamine,mis pimestas ajakirjanikku nii,et eesmärgiks oli kindel lugu asjast.Loodetavasti magab nüüd ajakirjanik rahulikumat und …
Tundub, et usud kõike, mis paberil ja internetis üleval. Täna on võimalik kõiki ja kõike internetis mustata. Normaalsele mõtlevad inimesed ei käi teisi oma arust varjatud nimega solvamas internetis.
NB! Ei ole Taavi ega Alo sõber ega tuttav.
Soovin edu, Alo’le ja Taavi’le ja läänemaa inimestele kainet mõtlemist.
Soovin ka poistele uusi edukaid projekte!
No ja mis nüüd edasi, poisid? Olete kangelased, teenisite mõned tuhanded eurod? Kogu järgneva elu lakute reformierakonna taldu, äririinimeste jaoks olete surnud. Miks selline mees veel Haapsalu linna volikogus on, vot ei saa aru?
see on # RAHVA TAHE # ja just selliseid volinikke me oleme väärt
See ongi kõige kurvem, et ahnitsemine lokkab meil igal tasandil.Mina kaotaksin kõik nõukogud ära. Igal vähegi suuremal firmal on ju kõrgepalgaline ja oma ala tundev juhatus, mida k____it need nõukogud veel teevad, ei saa ma aru.Istuvad korra kuus enamasti oma tööajast 3 tundi koos ja iga liige kasseerib selle eest halvimal juhul lihtinimese kuupalga sisse.Uskumatu arulagedus!!
Tahan ka rikkaks saada, ei viitsi enam pudeleid korjata….niuks
Ikka ratsa rikkaks ja uhkeldada, siis oma musta limuga küla vahel – vaadake matsikari – ajan tähtsat riigiasja!!!
kohalik kommunaalmaastik(saun) ootab asjalikke ostap bendereid
Kui ei ole au- ega häbitunnet meie lugupeetud riigikogunejatel – istuda palgalistel kohtadel loendamatutes komisjonides, nõukogudes (soovitakse veel lisagi nn DASA moodustamise näol vt ERM-i arendamise SA nõukogu liikmete tasusid veebis – laua iiveldama ajab see silmakirjalikus) ja saada tulu ainult kohalkäimise eest, miks peaks seda olema väiksematel vendadel – võetakse malli ju???
Pole hullu Luige Lärry paneb talle ilusa ülikonna selga. Loeb palvetunnis sõnad peale. Värvib huuled ära ja saadab kuu aega ennem valmimisi kaubamaja ette õhupalle ja kondoome jagama. Ja eelkõneleja valib ta ilusti volikokku tagasi koos Lärry ja Suksuga.küsin kohe ära kas Sellmaher ja Raudne võivad ka Reformiga nüüd ühineda ?
eksam tehtud
Neil meestel pole ei au-ega häbitunnet, õigust jääb veel ülegi. Lausa iiveldama ajab selline labane eneseõigustamine.Härra linnavolinikul oleks küll õigem tagasi astuda.
läänemaa äri eripära