Omavalitsusjuhid hääletasid kohtuskäimise jätkamise poolt 13 : 12. Foto: Arvo Tarmula
Omavalitsusjuhid hääletasid kohtuskäimise jätkamise poolt 13 : 12. Foto: Arvo Tarmula
Kohtuvaidlusse takerdunud Läänemaa prügikonkurss sundis omavalitsusliidule kolmapäeval peale dramaatilise hääletamise, milles said napi enamuse need, kes pooldasid vaidluse jätkamist ringkonnakohtus.
Sügisel välja kuulutatud konkursil tahtis Läänemaa omavalitsuste liit leida tervele Läänemaale ühise prügivedaja. Läänlaste prügiveost huvitusid Veolia ja Ragn–Sells, kes aga polnud nõus, et koos prügiveoga tuleb majandamisele võtta ka Pullapää jäätmejaam. Mõlemad pöördusid riigihangete vaidluskomisjoni ja said sealt osalise õiguse.
Omavalitsusliit andis vaidluskomisjoni otsused kohtusse, aga 18. novembril selgus, et õigus jäi ikka vaidluskomisjonile. Iga vald peab nüüd maksma kohtukulu 201 eurot Ragn–Sellsile ja üle 140 euro Veoliale. Selle maksab omavalitsusliit.
Omavalitsusliidu advokaat pakkus, et edasi ringkonnakohtusse minnes on võidulootus alla poole, 40:60.
Liidul tuligi otsustada, kas minna ringkonnakohtusse või loobuda. Osa arvas, et kui juba advokaat on nii pessimistlik, ei ole mõtet rohkem raha kulutada. Targem on jätta asi katki ja teha uus hange aasta pärast. Siis on jäätmepõletusahjud töös ja näha, kas prügi on kaup.
„Mõttetu on praegu punnida ja raha raisata kohtuskäimisele,” ütles Haapsalu linnapea Urmas Sukles. „Tõmbame praegu pidurit ja teeme uue hanke aasta pärast, 2013. alguses.”
„Teoreetiliselt peaks 2013. aastal Eestis tekkima jäätmete puudujääk, 10 000 tonni,” ütles omavalitsusliidu tegevjuhi kt Tiit Koel. Kuidas asi läheb, ei oska keegi praegu öelda.
Kohtuvaidluse jätkamise pooldajad argumenteerisid, et prügijaamade omanikud tahavad oma investeeringud tagasi teenida ja seetõttu ei muutu prügi veel niipea kaubaks.
Nõrk lüli – Pullapää jäätmejaam
Tulist kiiret praegu uue vedaja leidmisega ei ole, sest enamikus valdades on olemas korraldatud jäätmeveolepingud. Praegused lepingud lõpevad Haapsalul ja valdadel alles 1. juunil 2013. Vaid kolmel väikesel vallal ei ole korraldatud jäätmevedu.
Kiire on ainult Pullapää jäätmejaamaga, sest selle käitaja Ragn–Sellsi leping lõpeb uue aasta veebruaris. Praegu maksavad omavalitsused Ragn–Sellsile Pullapää jäätmejaama eest kokku üle 700 000 krooni aastas. Et omal ajal oli ainult Ragn–Sells sellest jaamast huvitud, sai ta raha küsida, nagu ise tahtis. Elu on näidanud,et jäätmejaamasid saab majandada hulga odavamalt.
Praegu peab omavalitsusliit läbirääkimisi, et leida jäätmejaamale 1,5 aastaks ajutine käitleja ja et see töö saaks tehtud läänlastele võimalikult odavalt. Võimalik, et lausa tasuta.
See eeldab, et ilmselt tuleb mõnest praegusest teenusest loobuda, ütles Koel.
Kas omavalitsus langetas õige otsuse?
Kõheldes ja vaieldes käinud hääletus näitas, et kohtuvaidluse jätkamist pooldab 13 ja vastu on 12 omavalitsusjuhti, vallavanemat ja volikogu liiget.
Kui läänlased saavad kohtus võidu, võivad nad pooleli jäänud hankega edasi minna. Kaotuse korral tuleb otsustada, millal ja milline konkurss välja kuulutada.
Mis see õige on, ei osanud Hanila vallavanem Arno Peksar, kes on olnud mitme prügikonkursi juures, praegu öelda.
„Tagantjäreletarkus on täppisteadus,” ütles Peksar, kes hääletas ringkonnakohtusse mineku poolt. Tema sõnul on asi põhimõtteline ja kohtupretsedenti ootavad teisedki hankekorraldajad, keskkonnaministeerium kaasa arvatud. Pretsedent tooks selguse, kas jäätmejaamad on korraldatud jäätmeveo osa või tuleb teha neile eraldi konkurss.
Igal juhul tuleks uus hange teha hiljemalt 2013. alguses, aga Peksari hinnangul pole pilt ka selleks ajaks kuigi palju selgem, sest prügipõletusjaamad on alles vähe aega töötanud ja asi pole paika loksunud.
Miks prügivedaja ei taha jäätmejaama?
Kui jäätmejaam on korraldatud jäätmeveo osa, aitab see prügivedajal kulu kokku hoida, selgitas Koel. Kui kulu on väiksem, peavad ka läänlased konteinerite tühjendamise eest vähem maksma.
Omavalitsusliit ei taha jäätmejaama eest enam tasuda, sest seaduse järgi peab jäätmete eest tasuma jäätmetekitaja.
Ragn–Sells selgitas kohtule, et jäätmejaama kulu peaks siiski tasuma omavalitsus, see ei tohiks olla konteinerite tühjendamise tasu sees — jäätmejaama kasutavad vaid vähesed.
Koel selgitas, et kui inimeste vahel jäätmejaama kulu ära jagada, tõstaks see konteinerite tühjendushinda vähe. Inimesed aga saaks osa jäätmeid tasuta ära anda (nende eest tasub taaskasutusorganisatsioon või saab käitleja tulu, tootes prügist kütet ja komposti).
„Sellega soodustame jäätmete sortimist ja äraandmist,” ütles Koel.
Kohtuotsusest võib oleneda, kas Haapsalu linn osaleb edaspidi koos teiste omavalitsustega või teeb oma hanke.
Haapsalu on ühishankes osaline tingimusel, et linn hakkab jäätmejaama eest senisest vähem maksma, et linnas jäävad alles jäätmekogumispunktid, selgitas Sukles.
„Kui neid tingimusi ei ole, kaob Haapsalul ühishankes osalemise mõte, siis on prügivedu linlastele kahkulik,” ütles Sukles. „Siis on targem teha eraldi hange, sest pikkade vahemaade tõttu on hajaasustustusega alal prügivedu kallim.”
Koel ütles, et prügimajanduses on praegu keeruline aeg, sest jäätmeseadust on juba neli korda muudetud ja muudetakse veel.
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega.Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
4 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
sukul
12 aastat tagasi
pohui, limpsab keelt kõrval valla peale
kodanik
12 aastat tagasi
Fotograafile 5 punkti suurepärase pildi eest. Sukles kahtlemata annab sellele pildile väärtuse.
prügiori
12 aastat tagasi
prügimaffia rahvusvahelise firma juristide ahnuse, kavaluse, süüdimatuse, suure rahakoti vastu meie talupoja mõistus ei saa, seda enam, et see sama meie valitsejate kamp on oma 3 veretilka neile juba annud. kui juba sellised seadused on kehtestatud, et prügikonteinerit sellepärast ära ei viida, et konteineri kaan lumest puhastamata või irvakil on. vallavalitsuse troika on sind eluajaks prügikollile orjaks müünud ja see seadus sult tegelikult kalli tooraine tasuta ära võtab ja transpordi- ning tegevuskulud sulle kaela väänab aga kasumit sinuga ei jaga. see kohtuskäimine on nagu vanas anektoodis- kui jukult sõber küsis kuidas lahutus läks, vara pooleks ütles juku- poolvara naise advokaadile… Loe rohkem »
vanapagan
12 aastat tagasi
Läänemaa probleem on väljaränne mitte prügiprobleem. Aga ilmselt väljarändeni teemani ei küüni siis tuleb lehte panna jõukohane tegevus et enda vallavanema ametikohta õigustada. Minuarust võib selle kamaba eesotsas Karilaiuga framaaresse nõudepesijaks küüditada.
pohui, limpsab keelt kõrval valla peale
Fotograafile 5 punkti suurepärase pildi eest. Sukles kahtlemata annab sellele pildile väärtuse.
prügimaffia rahvusvahelise firma juristide ahnuse, kavaluse, süüdimatuse, suure rahakoti vastu meie talupoja mõistus ei saa, seda enam, et see sama meie valitsejate kamp on oma 3 veretilka neile juba annud. kui juba sellised seadused on kehtestatud, et prügikonteinerit sellepärast ära ei viida, et konteineri kaan lumest puhastamata või irvakil on. vallavalitsuse troika on sind eluajaks prügikollile orjaks müünud ja see seadus sult tegelikult kalli tooraine tasuta ära võtab ja transpordi- ning tegevuskulud sulle kaela väänab aga kasumit sinuga ei jaga. see kohtuskäimine on nagu vanas anektoodis- kui jukult sõber küsis kuidas lahutus läks, vara pooleks ütles juku- poolvara naise advokaadile… Loe rohkem »
Läänemaa probleem on väljaränne mitte prügiprobleem. Aga ilmselt väljarändeni teemani ei küüni siis tuleb lehte panna jõukohane tegevus et enda vallavanema ametikohta õigustada. Minuarust võib selle kamaba eesotsas Karilaiuga framaaresse nõudepesijaks küüditada.