Teater ja vana kinomaja ei vasta tuleohutusnõudeile

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

 

Et ametlikes paberites on See teater ikka veel kirjas kui tootmishoone, ei tohi seal avalikke üritusi teha, sest teatri tuleohutusnõuded on tükk maad karmimad kui ühel tehasel.

See teatri majas asus Nõukogude ajal Vikero kudumisvabrik. Teatri omanikud püüdsid 2005. aastal hoone sihtotstarvet muuta, aga see jäi soiku, sest muutmine on kallis: tuleb teha projekt, panna automaatne tulekahjusignalisatsioon, teha korda varuväljapääsud jne.

Päästeameti Läänemaa inspektor Galina Kiivit läks novembri keskel hoonet kontrollima teate peale, et majas tahetakse korraldada üht avalikku muusikaüritust. „Majas tegutseb teater, aga ruumid ei vasta tuleohutusnõuetele,” ütles Kiivit pärast külaskäiku.

Tootmishoone on  6. tuleohutusklassis, teater kui kogunemishoone käib 4. klassi alla. Teatri puhul peab majas olema automaatne tulekahjusignalisatsioon, teatud arv evakuatsiooniuksi, tulekustutid jms.

„Tulekustutid olid, aga mõni oli kontrollimata ja mõni oli tühi,” kirjeldas Kiivit. „Evakuatsioonivalgusteid ei olnud nii palju, kui on vaja.”

Kiivit ütles, et kuna teater ei ole varem taotlenud luba korraldada majas avalikku üritust, polnud tal varem ka põhjust maja seisukorda kontrollida.

„Seekord oli taotlus teha oma hoones muusikaõhtu,” ütles Kiivit. „Läksin kontrollima, sest pean vaatama, kuidas tuleohutusega lood on.” Kiivit tegi Haapsalu linnavalitsusele See teatri seisukorra kohta märgukirja.

„Ettekirjutust ei saa teha, sest hoone ei vasta kasutusviisile,” selgitas Kiivit.

Linnavalitsuse ehitus– ja planeerimisosakonna juhataja Reimo Reimer ütls, et kui See teater tahab majas korraldada avalikke üritusi, peab ta linnavalitsusele esitama  ehitise sihtotstarbe muutmise taotluse. See eeldab tuleohutusnõuete täitmist, millest põhilise osa moodustab ATS ehk automaatne tulekahjusignalisatsioon.

„Tahame maja korda teha,” ütles teatrimaja haldava OÜ Muteki juhatuse liige Roman Sultangirejev. „Teeme väikese pausi üritustes, aga läheme siiski edasi.”

Sultangirejevi sõnul tahtsid läinud nädalavahetusel kaks metalbändi nende majas kontserdi anda, kuid nüüd tuli see ära jätta. Üles tuli öelda ka kõik nädalavahetusteks tellitud üritused: sünnipäevad. stiilipeod, kontserdid. „See on teatrile päris ränk majanduslik hoop,” tunnistas teatri juht Marina Sillaste. Tuleohutusinspektor tegi ettekirjutuse ka kinomajale, kus  taheti korraldada 200 inimesega avalikku üritust.

Kinomajast on aastaid tagasi saanud klubihoone, mis on omakorda juba mitu aastat üsna kasutamata seisnud.

Kiivit leidis eest hallitanud seintega halvasti lõhnava hoone, kuid tal oli hulk etteheiteid ka tuleohutuse kohta.

Kinoaegsest tulekahjusignalisatsioonist on midagi järel, aga suurt abi sellest ei ole. Ka ei ole kõik korras evakuatsiooniväljapääsudega. Mõni uks ei ole piisavalt lai, üks uks, mille kohal oli roheline väljapääsu näitav lamp, oli hoopis kruviga kinni. Seetõttu keelas Kiivit majas 200 inimesele kavandatud tantsuõhtu ära ja tegi omanikule ettekirjutuse. Et ta oli teavitanud oma otsusest ka politseid, käis politsei asja kontrollimas. Tantsuõhtut ei olnud.

Avalikust üritusest peab korraldaja teavitama omavalitsust, päästeametit ja politseid, vajadusel ka muid ametkondi, kui bussiliiklus on häiritud.

Galina Kiivit ütles, et detsembris on tal kavas kontrollida  Metsa ja Õpetaja tänava eramuid: kas on suitsuandurid ja kas ahjud–pliidid on korras. Karistus tabab neid, kel  ei ole suitsuandurit.

„Hoiatust ei ole mõtet anda, nii kaua aega on nad juba kohustuslikud,” ütles Kiivit.

Mullu kehtima hakanud seadus ütleb, et igal viiendal aastal peab eramu üle vaatama kutsetunnistusega korstnapühkija ja eramuomanikul peab olema ette näidada sellekohane paber. Näiteks kui 2008 käis korstnapühkija, peab ta uuesti tulema aastal 2013.

Kui kehtivat dokumenti korstnapühkimise kohta pole, peab korstnapühkija kohapeale tellima.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments