Kolletamispäevaga ehk 14. oktoobriga lõppes järjekordne õuesõppeaasta ja jõudis lõpule Taebla gümnaasiumi õuesõppeprojekt.
Projekt haaras sellel õppeaastal esmakordselt kogu kooliperet alates teisest klassist. Projekti käigus käisid õpilased septembrikuus kahepäevastel õppepäevadel ja nähtu-õpitu põhjal tehti rühmatööd: valmistati ette stendiettekannne või suuline ettekanne konverentsiks mingi alateema kohta, nooremad kirjutasid jutukese. Õppepäevad toimusid neljas grupis erinevates paikades ja käsitleti erinevaid õppekavaga seotud teemasid.
Esimese grupi, 9.−10. klassi õpilastega uurisime Karula rahvuspargis Eesti erinevate pinnavormide tekkelugu ja matkasime vaheldusrikkal kuplistikul. Matka lõpetasime vaatetornis, kust avanes maaliline vaade üle lähiümbruse ja silm ulatus märkama isegi Suurt Munamäge. Külastasime ka Alaveski loomaparki, kus üks talupere tegeleb metsloomade pidamisega. Muuhulgas vaatasime tõtt ilvesega ja imetlesime karu jõuharjutusi palgiga.
Teisel päeval olime Võrtsjärve õppekeskuses, kus õppisime tundma meie mageveekalu, määrasime kalaliike dihhotoomse meetodi järgi ja uurisime vee keemilist koostist võrdlevalt Võrtsjärve ja Mustjärve vee baasil. Võrtsjärve traditsioonilisest ja tänapäevasest kalapüügist saime aimu kalepurjekaga järvel sõites. Tagasisõidul tutvusime veel Viljandis pärimusmuusika aidaga ja sealsete ettevõtmistega.
Teise grupiga 11. ja 12. klassist käisime esimesel päeval Tartus. Külastasime Eesti Rahva Muuseumi Raadi ekspositsiooni, pidasime linna huviväärsusi otsides fotojahti ja külastasime AHHAA teaduskeskust. Põnevat uudistamist ja atraktsioonidel osalemist ning nende toimimise seaduspärasuste uurimist jagus mitmeks tunniks. Teisel päeval olime ka selle grupiga Võrtsjärve õppekeskuses, kus läbisime samuti õppeprogrammid mageveekalade liikide määramisest dihhotoomsel meetodil, veekeemiast ja kalepurjekaga kalapüügist. Tagasiteel tutvusime veel klaasitootmise ajalooga Meleskis ja vaatasime Eestis toodetud klaastooteid muuseumis.
7.–8. klassi grupp suundus Ida-Virumaale. Tutvusime Kohtla-Nõmme kaevanduspargis meie tähtsaima maavara põlevkivi kaevandamisega. Vaatasime pankranniku kõrgeimat osa Saka–Ontika–Valaste piirkonnas ja käisime Toila pargis. Teel Peipsi äärde külastatud Kuremäe klooster pani noored mõtisklema inimese elusaatust pöördeliselt mõjutavate otsuste ja nende võimalike põhjuste üle. Ööbisime Kauksis kämpingus.
Hommikul alustasime Kauksi loodusmaja õppeprogrammiga „Peipsi järve jälgedes“, kus tutvusime õpperada läbides erinevate elukooslustega ja luitestiku teket mõjutavate teguritega, samuti Peipsi järve kalaliikide ja –püügiga. Edasi külastasime Avinurme elulaadikeskust, kus tutvusime sealsete puutöötraditsioonidega, osalesime laastukorvi punumise töötoas ja kuulsime-nägime palju huvitavat ka naiste käsitöötraditsioonide kohta. Järgmisena käisime Pandivere kõrgustiku kõrgeimal mäel – Emumäel – ning heitsime vaatetornist pilgu aladele, mis toidavad Eestimaad puhta joogiveega.
2.–6. klassi õpilased vallutasid seekord Eestimaa muistse vabadusvõitluse viimase kantsi Saaremaa. Külastasime Maasi maalinna ja Valjala linnusepaika. Vaatasime üle Kaali järve ja filmi selle tekkeloost. Uurisime Angla tuulikute otstarvet ja ehitust ning saime osa ehtsast leivateo protsessist pätside vormimisest kuni küpse leiva ahjust võtmise ja lahtilõikamiseni. Oh, mis maitsev oli see ahjusoe leib koos maitsestatud või ja piparmünditeega!
Edasi suundusime Panga pangale ja Vilsandi rahvuspargi aladele Tagamõisa poolsaarel ja ööbima Karujärve äärde. Teisel päeval keskendusime Mustjala looduskeskuse õppeprogrammi raames Sõrve poolsaare erinevatele elukooslustele – erinevad rannatüübid, looalade ja luidete taimestik, kivistised paekivis, ning trotsisime vihma ja tuult sääre tipus. Pealelõunal käisime Kuressaare lossis muuseumis, kus täitsime muuseumi töölehti Saaremaa looduse kohta. Ka praamisõit oli põnev ja mõnele õpilasele esmakordne kogemus.
Oktoobri alguses tegime õppepäevadest kokkuvõtte. Koostasime stendiettekannetest ja jutukestest näituse ning toimus konverents, kus igast klassist alates kuuendast tegi üks rühm suulise ettekande loosiga saadud teemal. Stendide põhjal toimus väike viktoriin.
Vaatasime õppepäevade fotosid ja videoklippe, mis olid lõbusaks meenutuseks osasaanutele ja huviäratajaks teiste gruppide õpilastele. Õpilased said ettekannete koostamise kogemuse: kuidas välja tuua teema kohta kõige olulisem ja seda teistele esitleda stendi kujul või suulise ettekandena.
Projektis osales 187 õpilast ja 13 õpetajat, meid juhendas loodus- ja õppekeskustes ning muuseumides 19 oma ala spetsialisti. Projekti rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Õpilaste tagasiside projektile oli väga positiivne ja soov osaleda sarnastes ettevõtmistes edaspidigi paneb meid otsima ikka võimalusi (eelkõige materiaaseid) õppetegevuse vaheldusrikkamaks muutmiseks, et minna kooliseinte vahelt välja ja saada osa Eestimaa ilust ja omapärast.
Mare Urbas,
projektijuht