2011. aasta 9 kuu jooksul fikseeriti Lääne Prefektuuris 67 otsingu- ja päästejuhtumit merel, mille käigus päästeti 98 inimest.
Selle aasta navigatsioonihooaja jooksul on Lääne Prefektuuri piirivalvebüroo reageerinud 67 merepäästejuhtumile ning kordonite toimkonnad on merehädast päästnud 98 inimest, sealhulgas mitmeid väikelaevameeskondi. Hukkunute või teadmata kadunutega oli 5 juhtumit, mille käigus jäi hukkus või jäi teadmata kadunuks 6 inimest, teadolevalt ühegi juhtumi puhul ei kasutatud päästevarustust.
Lääne Prefektuuri tööpiirkonnas on palju laide ja madalikke, mistõttu eksivad suvisel perioodil merevee langedes jahi- ja kaatrijuhid merekaarti lugedes ning satuvad madalikel merehätta.
Tuleb tõdeda, et tavaliselt on merehätta sattumise põhjused tingitud navigeerimisvigadest ning viimastel aastatel on merel tihti tulnud ette kaatrite või jahtide mootoririkke juhtumeid. Samuti on väikelaevajuhte, kes ei tunne piisavalt hästi merel kehtivaid sõidureegleid ja väikelaeva varustusele esitatavaid nõudeid, millest tulenevad õnnetuste põhjused ja tagajärjed.
Ohutu meresõidu tagab töökorras varustus, oludele vastav veesõiduk ning loomulikult päästevest. Väikelaevaga merele minnes tuleb alati kontrollida oma veesõiduki tehnilist seisundit. Väikelaeva tehniline seisund peab vastama kehtivatele meresõiduohutuse ja kvaliteedi nõuetele. Kogu väikelaeva varustus peab olema töökorras, hõlpsasti kättesaadav ning vastama oma tüübi, mõõtude ja omaduste poolest väikelaeva kategooriale, sõidupiirkonnale ja suurusele. Väikelaeva nõuetekohase varustatuse ja ohutusnõuete täitmise eest vastutavad väikelaeva omanik ja väikelaeva juht.
Üsna tavaline on, et merele minnes unustatakse ära päästevesti olemasolu. Kunagi ei või ette teada, mis merel juhtuda võib. Mitmel juhul on merehätta sattunud veesõiduki juhil vajalik varustus veesõidukis olemas olnud, kuid kuna seda ei ole kasutatud, siis õnnetuse tagajärjed on olnud halvimad nagu eelpool kirjeldatud juhtumite puhul.
Päästevest on element, milleta veesõidukil merele minna ei tohi. Merel päästevesti kandmist võib võrrelda turvavöö kasutamisega maismaal autoga sõites. Päästevest on kindlustus vestikandja elule. Merele minekul peab väikelaeval olema vähemalt üks päästevest või ujuvusvahend iga pardalviibija jaoks vastavalt väikelaeva kategooriale. Päästevestid peavad olema sertifitseeritud ja vastavalt markeeritud. Sealjuures tuleb vahet teha päästevestil ja ohutusvestil.
Kui väikelaeval on nõutav päästeparve olemasolu, peab päästeparve kohtade arv vastama pardalviibijate arvule.
Väikelaevadelt nõutakse ka vastava pürotehnika olemasolu, mida peab hoidma veekindlas kohas ning mille valmistaja poolt näidatud kasutusaeg peab olema kehtiv.
Lisaks tehniliselt korras päästevarustusele peab väikelaeva juhi poolt olema valitud sõidupiirkonnale vastavad navigatsiooni- ja sidevahendid.
Kuna navigatsioonihooaja lõpuni ja jää tulekuni on veel pisut aega, soovib Lääne Prefektuur kõigile merel liiklejatele ja veekogudel lõbusõitu pakkuvatele ettevõtetele südamele panna, et enne veele minekut tuleb arvestada, et veesõiduki pardal oleks rohkem kui üks inimene, kes oskab veesõidukiga navigeerida ja teab meresõiduohutuse nõudeid.
Enne merele minemist tuleb kindlasti jälgida ka ilmaennustust ning planeerida kindel teekond, kuhu suunduda. Seejärel, kui mereleminek plaani võetud, tuleks võtta kaasa vajalikud merekaardid ning muu varustus (vajalik kogus kütust, söök, jook); veenduda, et veesõiduki tehnilised seadmed (navigatsiooni- ja raadiosideseadmed) ja ohutusvarustus oleksid töökorras ning väikelaevale ette nähtud päästevarustus oleks pardal.
Kindlasti peab kaasas olema laetud akuga mobiiltelefon, et vajadusel saaks kiiresti abi kutsuda. Samuti tuleb vältida alkoholi, narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarbimist.
Lisaks eespool mainitule peab väikelaeva juhtimisel väikelaeva juhil kaasas olema väikelaeva registreerimistunnistus ja väikelaeva juhtimisõigust tõendav dokument, kui selle olemasolu on vastavalt meresõiduohutuse seadusele nõutav.
Väikelaevajuht peab tutvustama veesõiduki pardal viibijatele ohutusnõudeid ja päästevahendite asukohta ning selgitama nende kasutamist. Laevajuht võiks tutvustada ka elementaarseid võtteid, kuidas ujuvvahendit peatada ja kuidas kasutada abi kutsumiseks raadiosaatjat.
Ohutut meresõitu!
Žanna Kreštšenko,
Lääne Prefektuuri piirivalvebüroo merevalvekeskuse piiriametnik
