Läänemaa omavalitsused on keskmiste seas

Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Vormsi edu taga on elanike arvu ja maksutulu kasv ning olematu laenukoormus. Foto: Arvo Tarmula

Esmaspäeval avalikustatud kohalike omavalitsuste võimekuse uuringus ei ole läänlased üldhinnangu poolest ei kümne parema ega kümne halvima seas, enamik omavalitsusi on nimekirja lõpuosas.

Küll aga on kolm omavalitsust pääsenud üksikute näitajate hindamisel esikümnesse: Vormsi, Noarootsi ja Nõva edenejana ja Lihula langejana.

Vormsi juhib suurimate tõusjate edetabelit, tõustes 2009. aasta 157. kohalt 2010. aastal 90ndale.

Vallasekretär Eidi Leht nägi tõusu taga elanike ja selle kaudu ka maksutulu kasvu.

„Koduõue tee lükatakse lahti, on tasuta internet ja palju igasugu sotsiaaltoetusi, maksame laste huvikoolid sada protsenti kinni,” loetles Leht esimese hooga kohti, kus võiksid vormsilased elu edenemist oma nahal tunda. „Laenu ei ole meil üldse.”

Noarootsi on alla 2000 elanikuga omavalitsuste edetabelis 7. kohal (2007–2010 võrdluses).

Nõva oli elanike heaolu poolest 8. kohal.

Suuremate langejate edetabelis on 7. kohal Lihula, kes langes 36 kohta: 2009. aasta 71. kohalt 107. kohale 2010. aastal.

Olukord riigis ühtlustub

Regionaalministri tellimusel on uuritud kohalike omavalitsuste võimekust aastail 2007–2010.

Regionaalministri Siim–Valmar Kiisleri sõnul ei ole uuringu eesmärk liigitada omavalitsusi nõrkadeks ja tugevateks. Pigem on küsimus, et tabeli ühes otsas on omavalitsustel ühesugused probleemid ja teises otsas teistsugused: „Ühes vallas napib lapsi, teises on küsimus, kas avada sügisel viies paralleelklass.”

Omavalitsuste võimekust hinnati ligi 30 komponendi kaudu, sh majandus, rahvastik, töökohad, tulu elaniku kohta ja isegi elanike osalemine kohalikel valimistel. Nende põhjal kujunev üldise võimekuse indeks peaks näitama suutlikkust midagi korda saata.

Aastail 2007–2010 on omavalitsuste võimekuse erinevused riigis vähenenud. Oma kohta pingereas on parandanud ääremaalised ja ääremaastumise riskiga vallad. Selle üks näide on ka Vormsi kiire tõus.

„Riigi regionaalpoliitika ja regionaaltoetused on läinud õigesse kohta,” ütles Kiisler.

Rahvastik ja töökohad

Uuring kinnitab tõsiasja, et mida rohkem on elanikke, seda suurem on omavalitsuse võimekus. Võimekus hakkab järsult kahanema alla 3000 elanikuga omavalitsuste rühmas.

Võimekuse ühe olulise komponendi, rahvastiku poolest on kõige paremas seisus Harjumaa, kus elanike arv kasvab  ja noorte osatähtsus sealhulgas.

Stabiilne seis on Tartumaal, napp vähenemine on Pärnu–, Rapla– ja Saaremaal. Läänemaa jääb nende sekka, kus elanike arv ja nooremate elanike osatähtsus väheneb.

Kiisleri sõnul on regionaalarengu mootor töökohad: „Inimesed kolivad sinna, kus on töökohad, korda tehtud koolimajast või lasteaiast ei piisa.”

Kiisleri sõnul peavad omavalitsused ja volikogud mõtlema, kas neil on suutlikkust töökohtade loomisele kaasa aidata või tuleks jõud ühendada.

 

Kohaliku omavalitsuse võimekus ja selle mõned komponendid          
      

                  Indeks   Koht  Koht 2010    Maj.   El. heaolu   Finantsid
Viimsi         85,8         1         1                 3                1           20
Rae            85,1         2         2                 2               13            4
Tallinn        84,3         3         4                 1               29            76
…………………………………………………………………………………………………
Haapsalu      66,9    25        21               22            81              96
Noarootsi      56,6    69        62              104           33              13
Lihula            54,7    86       107             43             92            175
Taebla          53,5     99        78              49             48            129
Oru               50,0    123      133              81            47              66
Ridala           49,0    131      134             19            153            135
Nõva             48,1    135       170            129            8               59
Vormsi          47,5    139         90             128         133             11
Risti              44,3    157       172            178           17             168
Kullamaa      43,4    166       185             174          117            147
Hanila           41,4    176       178             78            121            159
Martna          32,8    212        211            188          151            126
…………………………………………………………………………………………………
Õru                14,8    226        226             226        226              18

 

* Majanduse seisukorda mõõdetakse majandusüksuste hulga ja nende mitmekesisuse ning töökohtade kaudu.

* KOV finantsolud hõlmavad eelarve mahtu ja põhivara suurust elaniku kohta, võlakoormust, omafinantseerimise võimekust.

* Elanike heaolu puhul hinnatakse inimeste võimekust heaolu luua, sh mõõdetakse elanike tulu, töökohtade olemasolu ja toimetulekut.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz