Esmaspäeval avalikustatud kohalike omavalitsuste võimekuse uuringus ei ole läänlased üldhinnangu poolest ei kümne parema ega kümne halvima seas, enamik omavalitsusi on nimekirja lõpuosas.
Küll aga on kolm omavalitsust pääsenud üksikute näitajate hindamisel esikümnesse: Vormsi, Noarootsi ja Nõva edenejana ja Lihula langejana.
Vormsi juhib suurimate tõusjate edetabelit, tõustes 2009. aasta 157. kohalt 2010. aastal 90ndale.
Vallasekretär Eidi Leht nägi tõusu taga elanike ja selle kaudu ka maksutulu kasvu.
„Koduõue tee lükatakse lahti, on tasuta internet ja palju igasugu sotsiaaltoetusi, maksame laste huvikoolid sada protsenti kinni,” loetles Leht esimese hooga kohti, kus võiksid vormsilased elu edenemist oma nahal tunda. „Laenu ei ole meil üldse.”
Noarootsi on alla 2000 elanikuga omavalitsuste edetabelis 7. kohal (2007–2010 võrdluses).
Nõva oli elanike heaolu poolest 8. kohal.
Suuremate langejate edetabelis on 7. kohal Lihula, kes langes 36 kohta: 2009. aasta 71. kohalt 107. kohale 2010. aastal.
Olukord riigis ühtlustub
Regionaalministri tellimusel on uuritud kohalike omavalitsuste võimekust aastail 2007–2010.
Regionaalministri Siim–Valmar Kiisleri sõnul ei ole uuringu eesmärk liigitada omavalitsusi nõrkadeks ja tugevateks. Pigem on küsimus, et tabeli ühes otsas on omavalitsustel ühesugused probleemid ja teises otsas teistsugused: „Ühes vallas napib lapsi, teises on küsimus, kas avada sügisel viies paralleelklass.”
Omavalitsuste võimekust hinnati ligi 30 komponendi kaudu, sh majandus, rahvastik, töökohad, tulu elaniku kohta ja isegi elanike osalemine kohalikel valimistel. Nende põhjal kujunev üldise võimekuse indeks peaks näitama suutlikkust midagi korda saata.
Aastail 2007–2010 on omavalitsuste võimekuse erinevused riigis vähenenud. Oma kohta pingereas on parandanud ääremaalised ja ääremaastumise riskiga vallad. Selle üks näide on ka Vormsi kiire tõus.
„Riigi regionaalpoliitika ja regionaaltoetused on läinud õigesse kohta,” ütles Kiisler.
Rahvastik ja töökohad
Uuring kinnitab tõsiasja, et mida rohkem on elanikke, seda suurem on omavalitsuse võimekus. Võimekus hakkab järsult kahanema alla 3000 elanikuga omavalitsuste rühmas.
Võimekuse ühe olulise komponendi, rahvastiku poolest on kõige paremas seisus Harjumaa, kus elanike arv kasvab ja noorte osatähtsus sealhulgas.
Stabiilne seis on Tartumaal, napp vähenemine on Pärnu–, Rapla– ja Saaremaal. Läänemaa jääb nende sekka, kus elanike arv ja nooremate elanike osatähtsus väheneb.
Kiisleri sõnul on regionaalarengu mootor töökohad: „Inimesed kolivad sinna, kus on töökohad, korda tehtud koolimajast või lasteaiast ei piisa.”
Kiisleri sõnul peavad omavalitsused ja volikogud mõtlema, kas neil on suutlikkust töökohtade loomisele kaasa aidata või tuleks jõud ühendada.
Kohaliku omavalitsuse võimekus ja selle mõned komponendid
Indeks Koht Koht 2010 Maj. El. heaolu Finantsid
Viimsi 85,8 1 1 3 1 20
Rae 85,1 2 2 2 13 4
Tallinn 84,3 3 4 1 29 76
…………………………………………………………………………………………………
Haapsalu 66,9 25 21 22 81 96
Noarootsi 56,6 69 62 104 33 13
Lihula 54,7 86 107 43 92 175
Taebla 53,5 99 78 49 48 129
Oru 50,0 123 133 81 47 66
Ridala 49,0 131 134 19 153 135
Nõva 48,1 135 170 129 8 59
Vormsi 47,5 139 90 128 133 11
Risti 44,3 157 172 178 17 168
Kullamaa 43,4 166 185 174 117 147
Hanila 41,4 176 178 78 121 159
Martna 32,8 212 211 188 151 126
…………………………………………………………………………………………………
Õru 14,8 226 226 226 226 18
* Majanduse seisukorda mõõdetakse majandusüksuste hulga ja nende mitmekesisuse ning töökohtade kaudu.
* KOV finantsolud hõlmavad eelarve mahtu ja põhivara suurust elaniku kohta, võlakoormust, omafinantseerimise võimekust.
* Elanike heaolu puhul hinnatakse inimeste võimekust heaolu luua, sh mõõdetakse elanike tulu, töökohtade olemasolu ja toimetulekut.
