Kohtumisel Põhjamaade Elektriautode Liidu juhi Rune Haalandiga selgus tõsiasi, et põhjamaade praktilise kogemuse põhjal on suurim kasu elektriautodest tõusnud just linnades. Vähenenud on müratase, välisõhu saastamine ja seetõttu paranenud inimeste tervis.
Tartu Ülikooli teadlaste uuringu kohaselt kaotab ühiskond eluaastaid just lokaalse õhusaaste tõttu kõige enam Tallinnas, aga ka Tartus, Narvas, Kohtla-Järvel ja Pärnus. Elektriautode eelised tavaautode ees tulenevad paljuski õhusaaste puudumisest, mis linnades üha kasvavaid probleeme tekitavad. Eelnimetatud linnade suurus ja asustustihedus sunnivad esmajoones mõtlema õhusaaste vähenemise peale.
Norras on kasutusel üle nelja tuhande elektriauto. Nemad on sellise tulemuseni jõudnud mitme soodustuse ühekorraga rakendamise kaudu: elektriautode ostu korral saab tagasi käibemaksu, automaksu ei pea tasuma, parkimine on igal pool tasuta ja linnades võib sõita ühistranspordi eelisrajal.
Norrakad eelistavad elektriautosid olukorras, kus igapäevane läbisõit seda lubab. Rõhuv enamus elektriautode kasutajatest sõidavad hommikul tööle ja õhtul koju tagasi. Igapäevane läbisõit on igal juhul alla saja kilomeetri päevas ja see on elektriautole jõukohane suure varuga. Elektriauto laadimine toimub nii kodus kui töökoha parklas, pikendades niimoodi ka aku kasutusiga. Nimelt on jällegi praktikas tõestust leidnud, et mida vähem on aku lõpuni tühjakssõitmist ja täislaadimist, seda kauem see vastu peab.
Norra kiirlaadimisjaamade võrk on tagasihoidlik, neid on rajatud vaid 1 kahesaja elektriauto kohta. Kuna põhiline osa laadimistest toimub kas elektriauto omaniku kodus või töökohal, siis on kiirlaadijad vaid hädajuhtudeks. Kõige regulaarsemad kiirlaadijate kasutajad on taksojuhid, sest nende päevane läbisõit on tunduvalt suurem. Eestisse rajamisel olev kiirlaadijate võrk saab olema tunduvalt tihedam ning seega on ka laadimismugavus tunduvalt suurem.
Kui tavaliste autode puhul tekitab probleeme liigne müra, siis elektriautode puhul jällegi täielik vaikus. Seetõttu paigaldataksegi elektriautodele lisaseade, mis kuni kiiruseni 50 km/h tekitab heli, andes niimoodi jalakäijatele märku auto liikumisest. Suurema kiiruse puhul tekitavad veerevad rehvid piisavalt müra.
Elektriautod on väga turvalised, nende kokkupõrketestides saavutatud tulemused on esmaklassilised. Ja mis samuti oluline – neid ei varastata. Vähemalt Norras mitte. Seega on tõenäoline, et elektriautode kaskokindlustuse hind langeb Eestiski märkimisväärselt.
Tõnis Kõiv,
Riigikogu liige
1899.a. USA-s moodustasid kõigist mehaniseeritud ekipaašidest aurumobiilid 40% , elektrimobiilid 38 % ja ainult 22% automobiilid . XX .saj alguses ilmuvad kompaniid , mis spetsialiseerunud ainult aurumobiilide tootmisele . Nendest kuulsamad „Stanley Steamer „ ja „Doble“ (Venemaal „Duks“) . Väliselt ei erinenud aurumobiilid automobiilidest . Katel ja aurumootor olid kompaktsed ja mahtusid kergelt kapoti alla . Need mootorid arendasid 30 – 120 hj ja arendasid kergelt kiirust 90 -120 km/t . Aurumootor „Stanley Steamer Rocket „ – 1906 .a. väljalase aga püstitas kiirusrekordiks 205 km/t , mis jäi kauaks ajaks kõigile püüdmatuks . See oli väga palju rohkem , kui… Loe rohkem »
tahaks näha kuidas need autod talvel sõitma lähevad kui lumi tuleb.
on ikka piirang, uus Opel mis on parim neist ei käi selle alla
Eesti rahva vanasõna ütleb, et kingitud hobuse suhu ei vaadata. Riik saab 507 elektriautot Mitsubishilt “õhu” eest, ülejäänud 500 ostmisel ei ole mingit margi ega mudeli piirangut. Vaba valik.
Kui autod sõidavad edukalt Norra kliimas ja maanteedel siis loogiliselt kõlbab ju Eestisse ka. Riigikogu liige on aus ja ütleb otse, et tegu on linnainimese autoga.
Riigikogu liige näitab taset. Selle asemel, et hämada el.autost kui sellisest, võiks luubi alla võtta need konkreetsed eksemplarid, mida Eesti riik soetab. Meie kliimasse ja maateedele need küll ei sobi.
Sellise pealkirja puhul oleks oodanud ka mõningate probleemsete kohtade välja toomist antud teema puhul. Lugeda on aga ainult kiidulaulu.
Ja kuidas see inimeste tervise paranemine kindlaks on tehtud? Elektriautod on nii vähe aega ja vähesel hulgal kasutusel olnud, et ma ei usu, et oleks mõni tõsiseltvõetav sellealane uuring olemas.