Sotsiaaltöötajate kogemus: elektriauto sobib linnasõiduks

Väikest mõõtu elektriautoga on hea linna või küla vahel manööverdada, toiduabi või ratastooli veoks jääb aga ruumi vajaka ja pikemaks sõiduks ei jagu akut.

Lääne Elu uuris neljalt suve alguses elektriauto saanud sotsiaaltöötajalt, kuidas on esimesed sõidukuud läinud: mis on hästi, mille pärast tuleb muretseda, kui suur on raha kokkuhoid ja kas elektriauto tasub tavalise autoga võrreldes ära.

Küsimustele vastasid Haapsalu sotsiaalmaja autojuht Raimo Jõgise, Nõva valla haridus-, kultuuri-, sotsiaal- ja tervishoiuspetsialist Maire Koppelmaa, Hanila valla Virtsu piirkonna sotsiaalhooldustöötaja Urve-Liilia Siemer ja Kullamaa valla sotsiaalnõunik Maret Lõhmus.

Pikemat sõitu ei tee

Raimo Jõgise sõnul on elektriauto linnasõiduks suvisel ajal ideaalne. “Hea kiirendus, tänu suurusele hea manööverdusvõime, tehnilised andmed head.” Ka Maire Koppelmaa sõnul on autoga tänu selle väiksusele küla vahel hea sõita ja manööverdada.

Teekond Nõvalt Haapsallu ja tagasi on aga pisut liiga pikk. “Sõidan küll 60–70ga sinna ja vahel isegi 30ga tagasi, aga lõpuks on ikka närvid läbi: kas jõuan tagasi?” Aeglane sõit võtab ka rohkem tööaega ära, kuid Koppelmaa ütles, et arvestab sellega ja hakkab juba harjuma.

Urve-Liilia Siemeri sõnul on vahel vaja sõita pikemat otsa, näiteks Virtsust Pärnu. Siis tuleb Pärnus kuus tundi oodata, kuni aku tagasisõiduks laeb.

Jõgise sõnul ei sobi auto pikaks sõiduks ka sellepärast, et hääletu mootoriga elektriauto roolis tuleb pikalt sõites uni peale, vanainimesi vedades ei saa tihti raadiot valjult mängima panna. Õnneks ei ole Jõgisel seni olnud kordagi vajadust Haapsalust välja sõita.

Elektriautost ei piisa

Lõhmuse sõnul on elektriauto saamise ainus pluss, et varem ei olnud tal üldse tööautot.

“Pääsen vabamalt liikuma: kui vajadus, saab kohe sõita. Vahel on öösel vaja sõita. Varem tegin sama isikliku autoga.”

Tegelikult aga töötegemiseks ainult elektriautost ei piisa. Kullamaalt Haapsallu ja tagasi jõuab, kaugemale enam mitte. “On ikka neid sõite, kus tuleb tavaline auto võtta – kui arsti juurde või haiglasse Tallinna vaja viia kedagi,” ütles Lõhmus.

Ka Koppelmaa sõnul on tavalist autot samuti vaja, sest Nõvalt Tallinnas elektriautoga ära ei käi. Ka võib juhtuda, et elektriauto alles laeb eelmisest sõidust, aga juba on vaja uuesti välja sõita. “Vahepeal kasutan oma isiklikku autot,” ütles Koppelmaa.
Kui manööverdamisel tuleb auto väiksus kasuks, siis inimeste või kauba vedamisega võib jänni jääda. Koppelmaa ja Lõhmus nentisid, et elektriautosse ei mahu ratastool ega suurem hulk kaupa.

“Kui toiduabi jagada, ei mahu mitme küla toiduabipakid sisse. Istmed täis, tagant täis. Sellist olukorda pole veel olnud, et ratastooli peaks panema,” sõnas Lõhmus.

Pagasiruumi väiksuse üle kurtis Siemer, kuid lisas, et see-eest on autol kõrged istmed, kus vanuritel mugav istuda.

Kokkuhoid on märgatav

Üldse on Koppelmaa mai algusest elektriautoga sõitnud umbes 4200 km. Keskmiselt 1000 km kuus, mille peale kulus tavalise autoga umbes 80 eurot. Elektriautoga läheb paarkümmend eurot kuus, kuigi talvel kindlasti rohkem.

Jõgise auto on sõitnud 1400 km kandis. Bensiini pealt on kokkuhoid küll tuntav, kuid kui suur täpselt, ei tea. Jõgise sõnul laeb ta autot sotsiaalmajas, aga suviste remonditööde tõttu erinesid elektriarved niikuinii tavapärasest ja teada ei saa, kui palju võttis just elektriauto. “Ega ta rohkem võta kui kiirkeedukann,” arvas Jõgise.

Siemerile on elektriauto igal juhul rahaliselt kasulik. Varem tegi ta töösõite isikliku autoga, kuid vallalt saadud 30 liitrit bensiini kuus ei katnud tegelikku sõidukulu ega auto hoolduskulusid. Nüüd, elektriautoga katab kõik kulud vald. “Suvekuudel tasub vallale ära, ei tea öelda, kas talvekuudel ka tasub,” lisas Siemer.

Kullamaa valla pearaamatupidaja Aare Laureni sõnul on tänavusuvised elektriarved vallamajas tunduvalt suuremad kui mullu suvel. Põhjuseks võib olla nii elektriauto laadimine kui ka jahedam suvi. Tänavu juunis kulus elektrit 1260 kW rohkem kui mullu juunis. Tänavu juulis, kui sotsiaaltöötaja oli osa ajast puhkusel, läks 690 kW rohkem kui mullu juulis.

Aku tulevik teeb muret

Koppelmaa laeb elektriautot oma kodus tavalises pistikus, Jõgise aga Haapsalu sotsiaalmajja paigaldatud välipistikus. Lõhmus laeb autot kas vallamaja taga või samuti oma kodus.

Siemer pidi esialgu käima kodust kaks kilomeetrit Virtsu lasteaiani, et autot seal laadida. “Nüüd on see lahendatud – laadur paigaldati kodu juurde,” ütles ta.

Jõgise sõnul ei lahenda hiljemalt 31. oktoobriks lubatud üle-eestilised kiirlaadimispunktid tegelikult elektriautode akuprobleeme. “Aku mahtuvus väheneb, mida tihemini laed, nagu telefoni akulgi,” ütles ta. “Kiirlaadijad lõhuvad aku kiiremini.”

“Kui kaua aku vastu peab, ei tea, aga pidi kalliks minema. Kui läbi läheb – pool auto hinnast,” ütles Siemer.

Teine tulevikumure on talvekülm. “Paar jahedamat hommikut on juba olnud, auto läheb seest uduseks. Kui puhur tööle panna, läheb kilomeetrite arv, mis sõita saab, kohe alla,” ütles Jõgise. Seda, et talvel saab sama laadimisaja ja eletrikuluga sõita tunduvalt vähem, teadsid karta ka Koppelmaa, Lõhmus ja Siemer.

“Mis iriseda – kingitud hobuse suhu ei vaadata ja kokkuhoid on olemas,” ütles Koppelmaa teema kokkuvõtteks.

Elektriautod sotsiaaltöötajatele sai Eesti riik vastutasuks saastekvootide müügist Jaapanile. Riik andis elektriautod valdade sotsiaaltöötajaile tasuta kasutamiseks. Läänemaalt ei soovinud ühtegi autot Ridala ja Oru vald. Kiirlaadimispunktide võrgu Eestis arendab välja KredEx oktoobri lõpuks.