Cristof Varahalduse OÜ plaan rajada Hanila valda Esiverre uus dolokivikaevandus on tekitanud vastuseisu kohalike elanike seas ja küsitavusi kohalikus omavalitsuses.
Ettevõte taotleb ministeeriumilt 25 aastaks luba kaevandada endale kuuluval Kõrgemäe kinnistul dolokivi keskmise aastamääraga 50 000 m³.
17,52 hektari suurune tulevane kaevandusala asub Kurevere riikliku tähtsusega maardla piirkonnas Nordkalk ASile kuuluva kaevandusõigusega Esivere karjääri naabruses.
Vallavanem Arno Peksari töölauale saabusid kaevandamise taotlusest teavitavad paberid läinud nädala teisipäeval. „Nagu välk selgest taevast,” nentis Peksar. Cristof Varahalduse esindajatega pole Peksar kohtunud.
Paberitest selgub, et tegu on uue, tänavu veebruaris asutatud ettevõttega, mille põhitegevuseks on planeeritud tehnoloogilise dolokivi kaevandamine ja turustamine. Hanila kaevandus oleks selle järgi Cristof Varahalduse esimene, ettevõtte äri– ja majandustegevuse käivitamiseks vajalik projekt.
Uus kaevandus paikneks külale poole lähemal
Kuigi omavalitsuse luba pole ettevõte taotlenud, tuli asi volikogus jutuks. Järgmise sammuna kavatseb vallavanem ministeeriumilt aru pärida, sest taotlus ja seletuskiri sisaldavad küsitavusi võimaliku mürareostuse, elamute läheduse, transpordi ja keskkonnamõju hindamisega seoses.
Cristof Varahalduse seletuskirjas seisab, et lähim majapidamine jääb rajatavast karjäärist umbes 195 meetri kaugusele.
Peksari andmeil on lähima hooneni 180 meetrit, teise lähimani 200 meetrit: seda on vähe. „Kaks hoonet on lollilt lähedal,” nentis Peksar. „Praegune karjäär on Esivere küla piirist umbes 400 meetri kaugusel ja tekitab külaelanikele suuri probleeme,” rääkis Peksar.
Seletuskirjast ei selgu, mis teid pidi kavatsetakse kaevandatav dolokivi maardlast välja vedada: kas külateed mööda, mis tähendaks sõitu küla vahelt, või mujalt?
Peksar kahtleb Cristof Varahalduse plaanis toetuda varasemale Nordkalki tellitud keskkonnamõju uuringule.
Kui ühele kaevandusele lisandub teine, siis tuleks hinnata võimalikku keskkonnamõju kompleksselt ja kumulatiivselt kogu kaevandusalal.
Kui põhjavee tase alaneb ja mõni kaev jääb kuivaks, siis kumma üksteise seljas asuva kaevanduse mõju see on, arutles Peksar.
Kategooriliselt on uue kaevanduse rajamise vastu Hanila seltsing.
Seltsing on juba paar aastat käinud kohut ja võidelnud praeguse karjääri tekitatud müra– ja tolmureostusega.
„Selle kaevandusega pole me kompromissile jõudnud, pole alust arvata, et uue karjääri puhul jõuaksime,” ütles Esivere küla elanik, Hanila seltsingu juhatuse liige Siiri Siimer.
„Muidugi kavatseme protestida,” ütles Siimer Cristof Varahalduse plaanitava kaevanduse kohta.
Siimeri sõnul on müra kaevandamise puhul paratamatu ja lubadused seda vältida ei pea vett. „Ma ei räägi magamisest, mõnes kohas ei saa õue peal rääkidagi,” ütles Siimer.
Seltsingu eesmärk on seni olnud, et karjääris ei käiks töö öösiti ega nädalavahetustel, samuti, et müratase oleks madalam: vastaks 2. taseme normile. Uus kaevandus paikneb aga elamutele Esivere omast poole lähemal ja määratleb 3. mürataseme, mis on 2. tasemest umbes 5 dB võrra kõrgem.
Siiri Siimer nentis, et ümbruskonnas on niigi palju kaevandamist ja tuulikuid, mis ümbritsevat eluruumi nii või teisiti paratamatult muudavad.
„Igaüks teeb oma uuringuid eraldi ja vastutab oma jupi eest, aga keegi ei uuri, kuidas see kõik kokku keskkonnale mõjub,” märkis Siimer.
Cristof Varahalduse OÜ juhatuse liikmetena tuvastas Lääne Elu kolm isikut: Laivi Mesikäpa, Tanel Lambingu ja Lembit Lambingu.
Kuigi maavara kaevandamise taotluse all seisab Laivi Mesikäpa nimi, ütles Mesikäpp teisipäeval, et ei oska kommenteerida, sest ei tegele konkreetselt selle projektiga.
Tanel Lambing ütles teisipäeval, et on välismaal ja tal pole aega rääkida.
Lembit Lambingu kontaktandmeid ei õnnestunud Lääne Elul leida. Laivi Mesikäpp nentis esialgu, et tal pole neid käepärast, veidi hiljem ta enam telefonile ei vastanud.
Nordkalkile on pakutud maad korduvalt müüa
Üsna kohe pärast seda, kui Lääne Elu oli Cristof Varahalduse esindajatega rääkinud, helistas üks neist, tõenäoliselt Tanel Lambing, Hanila vallamaja lauatelefonile, et tulevaks esmaspäevaks kokku leppida kohtumine kohaliku omavalitsuse esindajatega. Oma kontaktandmeid helistaja ei jätnud. „Kokkusaamine on planeerimisel,” kinnitas Peksar. „Eks me vaata, mis saab.”
Aega ministeeriumi poole pöörduda on Arno Peksaril 27. septembrini.
Lääne Elule teadaolevalt on Cristof Varahaldus enne kaevandusõiguse taotlemist korduvalt üritanud endale kuuluvat maad müüa naabruses tegutsevale Nordkalkile.
„Meile on seda maad korduvalt pakutud, viimati aasta–poolteist tagasi,” ütles Nordkalki tegevdirektor Andres Rammul. Rammul ei kinnitanud, kas tegu oli just Cristof Varahalduse või varem mõne muu nime all tegutsenud firmaga.
Cristof Varahaldus pole aga viimasel ajal sugugi ainus, kes tahab valda uut kaevandust rajada. Hanilal on käsil kohtuasi Asereston OÜga, kes andis tänavu kevadel valla kohtusse, sest volikogu keeldus ettevõttele andmast nõusolekut teha Nehatu kandis kokku ostetud maal geoloogilisi uuringuid eesmärgiga rajada sinna dolokivikaevandus.
Aserestoni plaani vastu on võidelnud ka Nehatu külaselts, kelle juhatuse liikmete sõnul hävitaks kaevandus elujõulise küla ja ohustaks kaitsealuseid taime– ja linnuliike. Külaseltsi juhatuse liikme Varje Ojala–Toosi sõnul on kaevandus põliskülale elu ja surma küsimus.
Ka on külarahva endast välja viinud kevadel, lindude pesitsusajal Aserestoni maadel tehtud lageraie.
Ah,uued teed Nordkalk kaevandusest tulenev makse,mis vallale mõeldud, ootab vald vahel väga pikalt,sest ministeerium ei kanna raha üle.
Teed ja inim este elekeskkond on ära rikutud,mitte uued tehtud
voolab – kreekast?, kõrini on nendest igavest elu ja piimajõgesid lubavatest variseritset, me pole tsuksid, et abramovitseid toidame
Kui lähemalt uurida, on Cristof VH endal soetanud maa alles 8 kuud tagasi, seega pole pakkujaks olnud antud ettevõte. Inimesed mõelge, mida sissevoolav raha vallale tähendab-uued lasetaiad, koolid, teedehooldus jne.