Kuigi Matsalu 9. loodusfilmifestival ehk MAFF käib juba kolmapäevast, saab see publiku poolest alles enne lõppu, esimesel nädalavahetuse päeval täishoo sisse.
Lihula kultuurimaja suures saalis on igal seansil paarsada vaatajat. Loodusfotograafide loengud ja õpitoad on aga tihedalt kuulajaid-vaatajaid-osalejaid täis. Autosid vooris aga Lihula kultuurikeskuse ette veel ka pärastlõunal, tuues üha uusi looduse-, filmi- ja fotosõpru.
Reede õhtul andis keskkonnaministeeriumi kantsler Rita Annus Penijõe mõisas välja ka festivali esimese eriauhinna. Ametlik auhinnatseremoonia koos žürii poolt antavate aunimetustega toimub alles täna õhtul. Sireli talust pärit lambanaha omanikuks sai Jouni Hiltunen filmi “Tundmatu Põhjalaht” eest. Läänemere kaitse on meie kõigi ühiseks mureks ja Läänemere ühest vähem tuntud kohast ja ühest uusimast kaitsealast see film räägibki.
Mille poolest seekordne Matsalu loodusfilmifestival teile eriliselt meelde jääb?
Leena: Veel ei tea, ma ei ole kõike ju näinud ja programm ei ole veel läbi ka. Aga seni on vahva olnud see, mis mulle meeldib, – kuigi see oli ka eelmisel aastal -, Lihula mõisas käib praegu inglise loodusfotograafi loeng, kuidas lilli pildistatakse ja mõisa saal on huvilisi täitsa täis. See on mulle üllatav, et fotograafiahuvilisi tuleb iga aastaga juurde ja et fotole filmi kõrval tekib ka nii suur ja oluline tähtsus. Hea, et RMK on leidnud pakkuda neid fotograafiaasju. Täna hommikul Penijõel, kus esines loodusfotograaf Remo Savisaar, oli samamoodi nii palju inimesi, et ei tahtnud ära mahtuda. Üldse on vahva, et looduseinimeste jaoks selline asi olemas on.
Joosep, ise filmitegija: Sain just ühe superhea kontakti Saksa filmitegijatega ja võib-olla varsti saab alustada nendega koostööd. Ma alles jõudsin tund aega tagasi siia ja juba läks nii hästi!
Tiina: Minule jääb meelde noorteõhtu, mis oli Lihula mõisas eile, Rändaja kohvik. Selle õhtu vaimsus, need noored, kes seal olid ja see, mida nad seal tegid. Seina peal jooksid looduspildid ja loodusfilmid. Ja esinejad ja muusika, mis nad tegid… muusikud olid väga tasemel. Üldse kogu õhkkond – niivõrd hubane, õdus ja fantastiline. Nii et ei ole sugugi kõik noored käraka peal väljas, on vaimseid ja intelligentseid noori ka meil.
Andreas: Olen jõudnud ainult avamisele, aga see film, mis seal näidati, Serengeti, oli fantastiline. Kogu loodus…, Esiteks oli hämmastav tohutu mastaap. Piisonite arv oli sama mis kogu Eesti elanike arv ja nad kõik olid ühe platsi peal. Pluss sadu tuhandeid sebrasid ja gaselle. Ja kuidas nad siis kõik rändama hakkavad ja mis nendega tee peal juhtub. Seda oli põnev vaadata.
