Väikelastekodu põlengu uurimine lõpetati, süüdlast ei leitud

Kümne hukkunuga Haapsalu lastekodu põlengu kriminaalasi lõpetati süüdistust esitamata, sest kuriteo toime pannud isikut tuvastada ei suudetud, samuti ei õnnestunud kindlaks teha, kas tegemist oli süütamise või hooletusega lahtise tulega ümberkäimisel.

Eile tutvustasid Lääne ringkonnaprokurör Indrek Kalda ja Haapsalu kriminaaltalituse vanem Ahti Olesk avalikkusele kriminaalmenetluse lõpetamise määrust.

Kohtuarstlik ekspertiis tegi kindlaks, et kümnest Haapsalu lastekodu põlengus hukkunud hoolealusest üheksa surid vingumürgitusse ega olnud tulekahju ajal oma asendit muutnud.

Ühel hukkunul oli aga põletusi, mis viitasid tema viibimisele tulekoldes, kust ta hiljem oli liikunud oma tuppa.

Prokurör Indrek Kalda ütles, et kuna kasvandik hukkus ja keegi majas olijatest ei näinud teda enne tulekahju puhkemist või selle ajal koridoris liikumas, polnud võimalik välja selgitada, millist rolli ta tulekahju puhkemisel mängis. Pole võimatu, et kasvandik oli tulekahju esimene avastaja ja sai vigastused näiteks tulekahju kustutamise ajal.

Juba varem on välja öeldud, et tulekahju sai alguse lahtisest tulest, milleks võis olla ka põlev tikk või välgumihkel. Uurimine selgitas, et lastekodu personali ja ka kasvandike hulgas oli suitsetajaid, kuid ühtegi suitsetavat kasvandikku tulekahju puhkemise ajal majas ei olnud. Samuti on selgunud, et lapsed teadsid, kus kasvatajad oma tikke ja välgumihkleid hoiavad.

Vastuolud tunnistuste

Haapsalu lastekodu süttis tänavu 20. veebruaril, ajal, mil lastekodus oli vaikne tund ja enamik kasvandikke magas. Osa lapsi oli kasvatajaga linnas jalutamas ja mõni liikus ka majas.

Kriminaalteenistuse vanema Ahti Oleski sõnul on tunnistajate ütlustes vastuolusid, mida ei suudetud lõplikult kõrvaldada. Tunnistajate ütlused olid erinevad seetõttu, et inimesed olid läbielatust šokis ja kasvandike puhul oli tegemist lastega, kellest osal oli sügav puue.

Nii erinevad näiteks kasvatajate ütlused selle kohta, kui kaua olid lapsed tules kannatada saanud majatiivas üksi olnud. Kalda ütles, et seda, kui tihti ja mil viisil tuleb lapsi kontrollimas käia, ei sätesta sotsiaalhoolekande seadus ega ametijuhendid. Vaikne tund ongi lastekodus aeg, mil töötajad tegelevad ka nende töödega, mida muul ajal on raske teha. Kalda lisas, et uurimine ei leidnud lastekodu personali töös puudusi ja seetõttu pole ka alust lastekodu juhatajale ja töötajatele süüdistust esitada.

Sündmuste kronoloogia

Lastekodu põleng sai alguse hoone põhjatiivast, välisukse kõrvalt, kus asus riidega kaetud tugitool. Sealt levis tuli ukseava ja vahelae pööningule ning pööningu kaudu maja keskosa suunas.

Tulekahju puhkemist märkas esimesena möödakäija, kes pani kl 14.15 paiku tähele, et lastekodu maja tagumise ukse juurest tuleb suitsu. Möödakäija arvas, et köögis on midagi kärssama läinud ja majas ollakse sellest teadlik, ega teavitanud häirekeskust.

Majas olnutest avastas tulekahju puhketoas viibinud kasvataja, kes nägi koridori vaadates, et välisukse juures olnud tooli juures on tuli juba umbes ühe meetri kõrgune. Ta andis sellest märku teistele töötajatele ja kohe käivitus ka tulekahjusignalisatsioon.

Lastekodu töötaja helistas kell 14.29 häirekeskusse ja kell 14.31 jõudis häirekeskusse ka automaatse teadete edastamise süsteemi signaal.

Signalisatsioon ei vastanud nõuetele

Uurimise käigus tehti automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tehniline ekspertiis. Eksperdid jõudsid järeldusele, et ATS ei vastanud kehtivatele nõuetele. Näiteks olid koridoridesse nõutavate suitsuandurite asemel paigaldatud temperatuuriandurid. Suitsurohke põlengu korral annab suitsuandur tulekahjust tunduvalt varem märku kui temperatuuriandur.

Lastekodu tuleohutuse regulaarset kontrolli teostas Lääne–Eesti päästekeskuse tuleohutusspetsialist Galina Kiivit ja viimati kontrolliti lastekodu kuu enne põlengut. Kiivit oli ka ATSi kohta teinud ettekirjutusi, kuid ükski neist ei puudutanud paigaldatud andureid.

Uurimine leidis, et riiklikku järelevalvet teostava isikuna oli jätnud Kiivit tähelepanuta, et tulekahjusignalisatsioon ei vasta nõuetele, ega teinud ettekirjutust rikkumise kõrvaldamiseks. Seetõttu saadetakse kriminaalasja materjalid Lääne–Eesti päästekeskusele otsustamiseks, kas alustada distsiplinaarmenetlust Galina Kiiviti asjus teenistuskohustuste mittenõuetekohase täitmise kohta.

Lääne–Eesti päästekeskus  ei algata ditsiplinaarmenetlust lastekodu kontrollinud inspektori asjus. Tuleohutuse eest hoones vastutab eelkõige hoone omanik.

Esimene päästeauto neljaliikmelise meeskonnaga jõudis sündmuskohale kell 14.35 ja päästjad asusid kannatanuid  akende kaudu päästma. Umbes kell 15 olid kõik kannatanud hoonest välja toodud. Tulele pandi piir kell 16.24 ja kustutustööd lõppesid kell 19.17.

Uurimine leidis, et päästetöötajate tegevuses puudusi ei olnud.