Aastal 2005 õppis Läänemaa munitsipaalkoolides kokku 3887 õpilast. Viis aastat hiljem enam kui tuhande õpilase võrra vähem. Esimesse klassi astujate arv on aastaid vähenenud, kuid rahvastikuprognoosidele tuginedes pöördub see trend järgmisest õppeaastast vähesele kasvule. Aastatel 2012–2024 kõigub prognoositav 1. klassi astujate arv 240–300 vahel, munitsipaalkoolides õppivate laste koguarv küünib lähikümnendil kuni kolme tuhandeni. Need on alusandmed, millele peame tuginema maakonna hariduselu korraldades.
Õppeaasta alguses on igati sobilik hinnata olusid ja teha plaane tulevikuks. Paljude Läänemaa koolide õpetajad, koolipidajad ja õpilased pole rahul praeguse seisuga. Koolipidajad ehk omavalitsused täheldavad hariduskulude kasvu ja osatähtsuse suurenemist omavalitsuse eelarvest. Mõnes vallas moodustavad hariduse korraldamise kulud 60% kogu valla eelarvest. Paljude koolide õpilased jätavad oma kodukoha kooli ning suunduvad mainekamasse ja eeldatavalt paremat haridust andvasse õppeasutusse.
Õpetajate rahulolematuse on põhjustanud ülekoormus ja mittekohane töötasu. Seega on justkui olemas pinnas muudatusteks maakonna koolides. Lähemal uurimisel selgub, et muudatusi on vaja nii alg– ja põhikoolide kui ka gümnaasiumide sisus, vormis ja paiknemises. Esimene küsimus on, kas teemaga puutumuses olevad isikud ja organid on muudatusteks valmis.
Maavalitsuse eestvedamisel ja koostöös omavalitsustega valmis kevadel Läänemaa munitsipaalkoolide analüüs, milles kirjeldatakse arvandmeid iga kooli kohta. Analüüsida võeti muu hulgas õpilaste arvukus lähiaastatel, liitklasside olemasolu, õpetajate vastavus kvalifikatsiooninõuetele, tugipersonali olemasolu, koolihoonetesse tehtud ja kavandatav investeeringute maht jms. Nimetatud analüüs on Läänemaa koolivõrgu optimeerimise eelduseks ja aluseks.
Teine küsimus on, kas jätkame alustatut ja võtame luubi alla õppetöö kvalitatiivsed näitajad. Kas osapooled on selleks valmis? Maavalitsusele on korduvalt soovitatud sõltumatu asutusena välja töötada optimaalne Läänemaa koolivõrgu kava lähiaastateks, arvestades peale eespool nimetatud hariduskorralduslike muutujate ka õppetöö kvaliteeti ja tulemuslikkust. Sellise dokumendi tugevuseks on emotsioonivaba ja maakonna huve igati arvestav alg– ja põhikoolide ning gümnaasiumide võrgustik. Meie oleme valinud teise tee — me jätkame sel sügisel maakonna koolivõrgu analüüsimist ning alustame üldhariduse arengukava uuendamist koostöös koolipidajate ja koolide esindajatega.
Järgmine küsimus: mis on Läänemaa koolivõrgu muudatuste lõppeesmärk? Mis on üldse avalike teenuste puhul põhiline eesmärk? Üldjuhul on see osutada elanikele nende vajaduste kohast teenust. Milline on tavaõppega munitsipaalkoolides antava hariduse kui teenuse osutamise põhiline suund ja mõte? Kui hariduse andmise põhieesmärk on õpilase areng, siis peavad kõik muudatused ja ümberkorraldused lähtuma vaid sellest eesmärgist.
Siinkohal on sobilik ja hea võimalus meelde tuletada, et Eesti Koostöö Kogu, Eesti Haridusfoorum ning Haridus– ja Teadusministeerium on välja töötanud ebaharilikult lühikese ja sisutiheda Eesti haridusstrateegia aastateks 2012–2020. Strateegias esile toodud viis hariduse ülesannet keskenduvad just õpilase arengut toetavatele tegevustele. Mainimata ei saa jätta kavandatavaid meetmeid õpetajate positsiooni ja maine parendamiseks: anda õpetajatele rohkem aega ja ruumi loominguks ning eksperimenteerimiseks, anda õpetajale võimalus iga viie tööaasta kestel kasutada ühte õppetööst vaba poolaastat enesetäiendamiseks jm. Mõistlik ja otstarbekas on tegeleda hariduselu puudutavate küsimustega maakonnas samal ajal üle–eestiliste samateemaliste aruteludega.
Algav õppeaasta on igaühele eriline. Tarkusepäev olgu õpilastele, õpetajatele, lastevanematele rõõmus ja tujuküllane! Tulevikul on meile varuks vaid positiivsed ja targad arenguvõimalused, kui kõik osapooled suhtuvad muutustesse kui võimalusse. Soovin kõikidele õpilastele, õpetajatele, lastevanematele ja koolipidajatele kannatlikku meelt, sisemist põlemist ning energiat algaval õppeaastal!