Sada aastat, kümme maavanemat: Sulev Vare

Sulev Vare (vasakul) koos Läänemaa haigla praeguse peaartsi Tõnis Siiriga. Foto: Arvo Tarmula

Lääne maavalitsus sai esmaspäeval 100aastaseks ja neljapäeval tähistati seda esimese Lääne maavanema Aleksander Saare mälestustahvli avamisega maavalitsuse hoonel Lahe tänaval ja Ene Pajula koostatud raamatu „Saarest Suureni. 100 aastat Lääne maavalitsust” esitlusega.

Saja aasta sisse mahub palju. Eesti riik jõudis olla iseseisev, oma iseseisvuse kaotada ja selle taas tagasi võita. Ka maavalitsuste tegevuses oli ligi poole sajandi pikkune paus, mil maakondade asemel olid rajoonid ja neis juhtis elu rajooni täitevkomitee koos kommunistliku partei kohaliku komiteega.

Saja aasta jooksul on Läänemaal maavanema tiitlit kandnud kümme meest, neist kolm enne okupatsiooni ja seitse taasiseseisvunud Eestis. Neist üks, Neeme Suur on maavanema ametis olnud kahel korral. Kolme esimese käest pole enam võimalik küsida, milline oli nende aeg maavanemana, kuid viimase seitsme käest seda küsisime.

Nendest lugudest tuleb ilmekalt välja, kuidas maavalitsuse ülesanded ja maavanema roll on aastast aastasse vähenenud, kuni selleni, et selle aasta lõpus panevad maavalitsused ukse lõplikult kinni.

Sulev Vare
Lääne maavanem 19.11.2004–14.09.2007

Peaaegu kolm aastat maavanema ametit pidanud Sulev Varele meenus oma ametiajale tagasi mõeldes esimesena Läänemaa tunnuslause „Läänemaa – turvaline pesapaik” käikuvõtmine 2005. aastal. „Lääne Elu sõdis kõvasti selle tunnuslause vastu, aga tunnuslause toimib tänini,” muigas Vare.   

Vare sõnul olid tema maavanemaperioodi suurimad õnnestumised seotud teedeehitusega. Kui ühel soojal talvel jääteid ei rajatud, kaubeldi kasutamata raha maanteeameti eelarvest Läänemaale ja sellega tehti korda mitu teed: Kullamaa–Vigala ja Kiltsi lennuvälja ümbruse teed mustkatte alla, Nõva teetamm jt.

„Meenuvad ka esimeste kergliiklusteede rajamisega seotud maavaidlused maaomanikega,” rääkis Vare. Ta tõi näiteks Uuemõisa, kus oli Alexelal maatükk bensiinijaama rajamiseks, kuid bensiinijaama sinna ehitada ei lastud, sest sealt pidi algama transiitliikluse linnast mööda viiv ringtee. „Suure veenmise peale saime selle maa kätte ja Alexela saatis pärast kirja, et nad kingivad selle maatüki Läänemaa inimeste hüvanguks,” meenutas Vare.

Vare ametiajaks oli maavalitsuste tiibu kõvasti kärbitud. „Kui midagi teha tahtsid, jäi see raha taha kinni,” ütles ta. Vare ütles, et arvanud maavanema ametisse astudes, et suudab pealinna inimeste suhtumist muuta, seda enam, et enamikku neist tundis ta isiklikult. „Tegelikult nii ei läinud, rong oli selleks ajaks läinud. See oli üks põhjusi, miks ma oma ametiaega täis ei olnud.”

Tolleks ajaks oli maavalitsuse üks peamisi funktsioone kontrollifunktsioon. „Maavalitsus oli nagu hüpoteegipidaja –vaatad, et riigi erastatud maade väärtus ei häviks, et raha laekuks,” rääkis Vare. Ta lisas, et teine maavalitsuse ülesanne oli hoida silma peal, et omavalitsused lollusi ei teeks.

Oluliseks pidas Vare maavalitsuse rolli riigi ideoloogilise poole hoidmisel, mõeldes selle all aastapäevade tähistamist ja mälestussammaste avamist, mis aitavad meeles pidada ajalugu. „Siinkohal tahaks kiita kirikut ja Tiit Salumäed, sest nemad olid väga suureks toeks selle ideoloogia hoidmisel,” ütles Vare.  

Maavalitsuste kadumise kohta ütles Sulev Vare, et väikest riiki saab hallata ühest kohast ja ta saab aru riigi soovist kulusid kokku tõmmata. Ometi on Vare seda meelt, et tähtis on ka silmast silma suhtlemine ja Tallinnast võivad asjad teisiti paista kui kohapealt. „Ma arvan, et ka aeg teha seda koos haldusreformiga pole hea,” lisas endine maavanem. 

Lääne maavanemad 1917–2017

Aleksander Saar 1917–1927

Jakob Aljas 1927–1930

Artur Kasterpalu 1930–1941

Andres Lipstok 1989–12.08.1994

Hannes Danilov 1.11.1994–03.01.1999

Arder Väli 23.02.1999–20.07.1999

Jaanus Sahk 22.09.1999–22.09.2004

Sulev Vare 19.11.2004–14.09.2007

Neeme Suur 18.02.2008–4.04.2011

Innar Mäesalu 15.12.2011–14.10.2014

Neeme Suur 11.09.2015– …