Iseseisev Haapsalu täiskasvanute gümnaasium kaob

Haapsalu täiskasvanute gümnaasiumi ootavad muudatused, sest munitsipaalkoolina peab ta oma tegevuse lõpetama ja ees ootab liitmine mõne teise haridusasutusega.

Kuna haridusministeerium andis Haapsalule raha põhikooli maja ehitamiseks, peab linn lõpetama Haapsalu täiskasvanute gümnaasiumi kui juriidiliselt iseseisva kooli tegevuse. Kool liidetakse kas Läänemaa ühisgümnaasiumi või Haapsalu kutsehariduskeskusega.

„Kui põhikooli hoone tarbeks rahataotlust tegime, oli haridusministeeriumi üks nõue, et koolivõrk oleks korrastatud. Olime juba kaotanud kaks oma gümnaasiumi ja selle asemel oli tulnud üks riigigümnaasium. Nüüd tuleb lõpetada juriidiliselt iseseisva kehana täiskasvanute gümnaasium,” ütles Haapsalu linnapea Urmas Sukles.

„Täiskasvanute gümnaasiumi on Haapsalus kindlasti vaja, aga omandivorm võiks muutuda küll,” lisas ta.

Haapsalu uus põhikool peaks valmima 2019. aasta sügisel, samaks ajaks tuleb iseseisev õhtukool kaotada.

Ministeerium otsustab

Haapsalu haridusnõunik Mari-Epp Täht ütles, et linnavalitsus eelistab täiskasvanute gümnaasiumi liitmist Läänemaa ühisgümnaasiumiga (LÜG). „Meie saime riigigümnaasiumi esimeste hulgas ega julgenud seda nii suurelt kohe ette võtta. Mujal ongi täiskasvanute gümnaasium riigigümnaasiumiga juba selle loomisest peale kokku pandud,” ütles ta.

Täht möönis, et LÜGi juurde ei sobiks põhikooliõpe, mida pakub Haapsalu täiskasvanute gümnaasium praegu väikeses mahus neile, kel on põhikool jäänud lõpetamata. Kui see oleks linna otsustada, läheks täiskasvanuõppe gümnaasiumiosa LÜGi juurde ja põhikooliosa Haapsalu kutsehariduskeskusse, kus on praegu erialasid, mille lõpetaja saab ka põhikoolihariduse.

„Kutsekool on valmis täiskasvanute gümnaasiumi võtma, aga naha ja karvadega. Tegelikult ei olegi see meie otsustada, sest nii kutsehariduskeskus kui ka LÜG on riigikoolid. Ministeerium peab otsustama,” ütles Täht.

Täht ütles, et täiskasvanuharidus on Haapsalule tähtis. „Ei saa alahinnata võimalust lõpetada oma põhikool või keskkool, ükskõik mis põhjusel on see siis kunagi pooleli jäänud,” ütles ta.

Täht ei uskunud, et riik otsustaks täiskasvanuõppe Haapsalus päris lõpetada. „Seda nad ei tee, sest elukestva õppe strateegia järgi peab inimesel see võimalus olema,” ütles ta.

Üllatus koolidirektorile

Haapsalu täiskasvanute gümnaasiumi direktor Vladimir Padama kuulis võimalikust liitmisest eile hommikul Lääne Elu ajakirjanikult ega osanud esimese hooga arvata, millise kooli juurde täiskasvanute gümnaasium paremini sobiks.

Kooli füüsilise asukoha poolest oleks kutsehariduskeskus kooliperele tuttavam, sest sealseis ruumides on täiskasvanute gümnaasium mõni aasta tagasi tegutsenud. „LÜGi juurde minnes oleks see meile täiesti tundmatu maa,” sõnas Padama. Ometi tõdes direktor, et koolis oleks LÜGis käia mugavam, siis ei peaks bussiga maalt linna kooli sõitvad õpilased tegema lisasõitu Uuemõisa.

Haapsalu täiskasvanute gümnaasium tegutseb praegu Haapsalu põhikooli õpilaskodus. Koolil on kasutada kaks suuremat ja üks väiksem klassiruum, õpetajate ja tugipersonali tööruumid. Padama sõnul vajaks kool ka uues kohas kolme-nelja klassiruumi, sest näiteks inglise ja saksa keelt korraga ühes klassiruumis õpetada ei saa.

Õpilasi alla saja

Haapsalu täiskasvanute gümnaasiumis õpib sel õppeaastal 80 õpilast peamiselt Haapsalust ja linna ümbrusest. Pärast seda, kui Lihula gümnaasium avas täiskasvanute gümnaasiumiklassid, võttis see ka osa õpilasi. „Eks õppijal ole muidugi mugavam kodu lähedal koolis käia,” sõnas ta.

Õpilaste arvu poolest on kõige suurem 12. klass, seevastu 8.–9. klass tegutseb liitklassina. Padama sõnul kipub 8. klass olema rohkem nime poolest. „Eks nad tule ja kao, siis ilmuvad välja ja kaovad jälle,” rääkis direktor 8. klassi õpilaste kohta.

Gümnaasiumiastmes õpib rohkem neid, kes on mõistnud keskhariduse vajalikkust või kel on seda edasijõudmiseks vaja.

Gümnaasiumiastme õpilased käiva koolis kaks, põhikooliastme omad kolm korda nädalas. Tundide arv jääb muidugi tavakooli omadele alla. Näiteks ei leia täiskasvanute gümnaasiumis tunniplaanist kehalist kasvatust ega käsitööd. „Eksamiaineid tuleb anda ikka täismahus,” kinnitas Padama. Direktor lisas, et õpilastel tuleb üsna palju teha iseseisvat tööd.

Töötajaid on täiskasvanute gümnaasiumis viis, neile lisanduvad aineõpetajad, kes käivad tunde andmas mõne teise kooli kõrvalt.

Märtsis kinnitas valitsus, et Haapsalu saab uue põhikooli ehituseks 5 miljonit eurot. Uus kool alustab tegevust tõenäoliselt 2019. aasta sügisel.

Tarmu Kurm, haridusministeeriumi pressiesindaja: koolidel tuleb liituda

Elanike ja õppijate arvu kahanemise tõttu ei saa aastakümnete tagusest ajast päranduseks jäänud koolivõrku enam edasi pidada. Seepärast on ümberkorraldused paratamatud.

Eesmärk on pakkuda täiskasvanuile õpet igas maakonnas, kuid arvestada tuleb ka piirkondlikku hariduskorraldust. Seepärast peavad mõned täiskasvanute gümnaasiumid jagama hooneid teiste õppeasutustega või ühinema mõne teise keskharidust pakkuva õppeasutusega. Koolivõrgu korrastamiseks tuleb piirkonniti ja kooliti leida parimad lahendused.

Fotod Arvo Tarmula