Lihula piirkondliku tähtsusega perearstikeskus on küsimärgi all

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

lihula

Lihula. Foto: Arvo Tarmula

Kaheksa aasta jooksul ehitatakse või renoveeritakse Eestis 113,6 miljoni euro eest vähemalt 35 esmatasandi tervisekeskust.

Tervisekeskused tulevad kohalikesse või piirkondlikesse tõmbekeskustesse, Läänemaalt on siseministeeriumi koostatud nimekirjas neid kolm: kohaliku tähtsusega keskus Ristil ja piirkondlikud keskused Haapsalus ning Lihulas.

Lihula perearstikeskus on küsimärgi all selles mõttes, et ei pruugi jääda tegutsema piirkondliku perearstikeskusena. Alternatiivina võib Lihula jääda seotuks Haapsalu piirkondliku tervishoiukeskusega. Siseministeeriumi nimekirjas seisab Lihula perearstikeskuse taga märkus, et prognoositav on perearstiteenuse vajaduse mahu vähenemine alla kolme täistöökoha.

Perearsti nimistu piirmäär on 2000 patsienti, mis tähendab, et koht, kuhu ehitatakse perearstikeskus, peaks tõmbekeskusena koondama vähemalt 6000 elanikku. Napilt nii palju saab praegu kokku Lihula, Martna, Hanila ja Koonga valla peale. Kui piirkondlikku perearstikeskust Lihulasse ei tule, pakub ministeerium alternatiivset võimalust, et Lihula, Hanila ja Martna kuuluksid Haapsalu teeninduspiirkonda, Koonga aga Pärnu teeninduspiirkonda. See ei tähenda, et Lihula jääks perearstita, keskus oleks lihtsalt väiksem.

Lihula vallavanem Varje Ojala-Toos ütles, et „otse loomulikult on tervisekeskus jätkusuutlik” ja mingit ametlikku teavet „mittejätkusuutlikkuse” asjus valda tulnud ei ole.

Lihula tervisekeskus on kavandatud praeguse tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandekeskuse õuele. „Koostame praegu tervisekeskuse arengukava ja oleme algatanud detailplaneeringu. Igal juhul taotleme raha eeldusel, et Lihula saab iseseisva tervishoiukeskuse,” ütles Ojala-Toos. „Ei ole võimalik, et inimene käib üle 60 km kaugusel Haapsalus arsti juures.”

Samal arvamusel oli ka Hanila vallavanem Arno Peksar. Hanila valla kaugemad punktid jäävad Haapsalust üle 70 km kaugusele.

Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus ütles, et Risti kohaliku tähtsusega tervisekeskusena erilisi investeeringuid ei vaja. Pigem oleks tarvis Linnamäelt kortermajast perearsti vastuvõturuumid viia üle endisesse Oru vallamajja.

„Lääne-Nigula vallale on oluline, et igal juhul jääks perearsti vastuvõtt Taeblasse ja Ristile,” ütles Mikk Lõhmus.

Siseministeeriumi kava järgi töötavad esmatasandi tervisekeskuses perearstid (vähemalt kolm) ja -õed ning ämmaemand(ad), keskus pakub kindlasti füsioteraapiat ja koduõendusteenust. Tervisekeskuse ehituseks saavad raha taotleda kohalikud omavalitsused ja perearstid. Kolme perearstiga keskuse suurim taotletav toetus on 583 000 eurot. Taotluste vastuvõtt algab augusti lõpus, taotlusi on aega esitada 75 tööpäeva.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments