Haapsalu kutsehariduskeskus oma umbes 800 õppuriga on Läänemaa suurim õppeasutus. Suuri õppeasutusi ja üldse suuri kooslusi kipub tihtilugu iseloomustama võõrandumine.
Haapsalu kutsehariduskeskusega on nii, et esmapilgul võib ta tõepoolest tunduda hoomamatu ja amorfne. Pole isegi võimalik täpselt öelda, kui palju seal parasjagu õpilasi on või kui palju lõpetab. Lõpuaktusi peab kool mitu korda aastas, õpilaste arv võib lugemise ajast olenevalt kõikuda lausa paarisaja võrra, kord on neid 600, kord 800. Ka kutsehariduskeskuses õpetatavaid erialasid pole võimalik kuigi täpselt kokku lugeda või tuleb neid lugeda aastas mitu korda, sest erialad on pidevas muutumises. Nad vahetavad nime ja õppevormi, tekib uusi, suletakse vanu, vastuvõetute hulk aastati kasvab ja kahaneb.
Teisest küljest on Haapsalu kutsehariduskeskus kogu oma muutumises hoomamatusest ja amorfsusest väga kaugel. Kutsehariduskeskust iseloomustab äärmine paindlikkus. Kool reageerib väga täpselt ja kiiresti tööturu vajadustele ehk teisisõnu: kutsekoolist saab ameti, mis annab tööd ja leiba. Kui enam ei anna, on võimalik lühikese ajaga jälle midagi uut õppida.
Esimest korda tulevast sügisest hakkab kool pakkuma pooleaastast ametiõpet täiskasvanud õppijaile, et inimene saaks võimalikult ruttu tööturule naasta. Samuti hakkab kool juurutama töökohapõhist kutseõpet, mis on mujal Euroopas ammugi rakendunud ja head vilja kandnud. Töökohapõhine õpe tähendab, et ametit ei õpita mitte teoorias või siis heal juhul praktikas, aga igal juhul koolipingis, vaid töökohas, mis on loomulik. Peale selle annab kutsehariduskeskus võimaluse ametit õppida ka põhihariduseta noortele, kelle võimalused tööturul oleksid muidu üsna kesised.