Nii lõppes Tallinna Kivimäe põhikooli 9. klassi õpilase Hugo Tekkeli muinasjutt haritud siilipoisist, kes ostis enesele raamatupoest „Kalevipoja”. Haritud siilipere kaunistab ka tänavuse Steni muinasjutuvõistluse aukirja. Võistlusel osalenud lapsed on ilma kahtlusteta ühtlasi suured lugejad, nagu kõnealused siilid, kirjutas lastekirjanduse uurija, muinasjutuvõistluse žürii liige Krista Kumberg.
Ann ja Ants Roos kutsusid laupäeval Tallinna raekotta 23. muinasjutuvõistluse parimad kirjutajad.
Sten Roosi muinasjutuvõistlusele tuli kokku 386 lugu. Aprillikuu neljandal päeval saab Tallinna raekojas autasu 41 noort autorit. Kolme medalisaaja hulgas on Laura Mägi Palivere põhikoolist, kes kirjutas järje Kunderi muinasjutule „Vaeslaps ja talutütar”. See pole stiilis „After Ever High”, vaid kirjutatud rahvajutule omases vaimus ja keeles, kaldudes sel moel pigem Kivirähki muinasjutuarenduste poole. Nimelt jätkas Vanapagan kauni piiga piiramist. Too otsis kaitset Kalevipojalt, Suurelt Tõllult ja Leigerilt, abi oli aga hoopis Noorest Tõllust. Noorpaari ausust, lahkust ja headust leidub ka praegu meis kõigis, annab jutt teada.
Kolme parimat muinaslugu ühendabki sõnumi esiletoomine. Kaarel Vaakmanni „Värav”, kus maali autor kassi abiga oma pildi sees käib, õhutab enesesse uskuma, sest probleemide lahenduse võti peitub su enese käes. Hant Mikit Kolk jõuab omapärases fantaasialoos, mis toimub kauges tulevikus, mil inimesi rangelt võttes enam ei eksisteeri, tõdemusele, et tilluke apsakas võib rohkendada inimlikkust.
Auhinnasaajate hulgas on tänavu viis Läänemaa last. Neist noorim, Romika Heimann Uuemõisa lasteaia-algkooli 3. klassist kirjutab „Üksikus südames”, kuidas süda oma kuju sai. Helerin Leemets Lihulast saadab Lääne-Eestis elava panda jalgsimatkale läbi Euroopa. Siil jääb tema kodu hoidma, lõpus on mõlemad väsinud, ent õnnelikud. Lihula gümnaasiumi õpilane Liisa Raavel pajatab „Punase Nokia seiklustes”, et telefoni vana mudel ei jäägi riiulile tolmu koguma. On neid, kes hindavad tema odavust, mugavust ja lihtsust. Mark Marcel Schwindt Haapsalu linna algkoolist jutustab „Suurest ahnusest”.
Jätame kõrvale klassikalises laadis kirjutatud muinasjutud, liigutavad lood kassidest-koertest (mis iga kord polegi muinasjutud, aga kannavad endas laste sümpaatiaid ning igatsusi) ja kiusamise all kannatavaist tegelastest, samuti (jõulu)päkapikud ning tuntud muinasjuttude nüüdisajastamised-pahupidistamised. Mis sellisel juhul värskest jutusaagist kõlama jäi või eristus?
Veepiisa maailmarännu asemele on astunud lood tammepuust ja tõrust – küllap Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhuks välja kuulutatud tammede istutamise aktsioonist inspireeritult. Sageli ilmuvad lugudesse Facebook ja nutiseadmed, enamasti miinusmärgilistena. (Kuigi just Facebooki abiga saab üks piiga avada tantsukooli.) Hunt leiab Facebookist vanaema aadressi ja koguni metshaldjad võivad „väikestest kastikestest” sõltuvusse sattuda, teab jutukirjutaja Mirjam Võsu. Praeguse aja ellujäämiskursused ja spaamõnud on samuti muinasjuttudeks pööratud. Hugo Toss Tudulinnast kirjutab loo hiirepoisist, kes tahab eespool nimetatud kursustele minna, aga hoopis teekond ise kujuneb talle katsumusrikkaks, kuid edukalt läbitud kursuseks. Hugo klassiõde Aleksandra Veske kirjeldab porilompi kui ülimõnusat kuurorti metsa väikemutukaile ja loomadele.
Mitu lugu kõneles vutimängust. Mia Simona Heidmetsa jutus soovis jalgpall väga mängida lumes. Koos Maxima kaudu Egiptusest siia jõudnud apelsiniga käiaksegi õues ära. Karl Kaarlõp aga alustab „Kadunud poisikest” just nagu „Okasroosikese” Aafrika varianti, kus üks kaheteistkümnest külanõiast vastsündinule soovib, et too kaoks, teine aga leevendab seda kuulsuse lubamisega. Poiss kaobki, kurgede titetransport toob ta Eestisse ja Aivar Pohlaku käe all saab Aafrika poisist kuulus Eesti jalgpallur.
Esimest korda olid kõneks nii soolise kui ka liigilise identiteedi küsimused – Mati tahab saada Katiks ja koer kassiks. „Keisri uutes rõivastes” veavad sulid keisrit ninapidi internetikaubanduse abil, lapsesuu rolli annab autor Elu24-le.
Laste fantaasia on piirideta, kinnitab Steni muinasjutuvõistluse saak. Loo vormimise oskust aitab lihvida lugemine, niisiis järgigem siilipoisi eeskuju.
Medalid
- Kaarel Vaakmann Palamuse gümnaasium, 8. kl „Värav”
- Hant Mikit Kolk Tartu katoliku hariduskeskus, 8. kl „Elu hommikust päevani, yx kord”
- Laura Mägi Palivere põhikool, 7. kl „Kuidas noor Tõll omale naise sai”
Auhinna saanud Läänemaa lapsed:
- Romika Heimann Uuemõisa lasteaed-algkool, 3. kl „Üksik Süda” ergutusauhind
- Mark Marcel Schwindt Haapsalu linna algkool, 3. kl „Suur ahnus” Haapsalu linnavalitsuse auhind
- Helerin Leemets Lihula gümnaasium 9. kl „Panda ümbermaailmareis” Lääne Elu auhind
- Liisa Raavel Lihula gümnaasium, 8. kl „Punase Nokia seiklused” Toomas Merilo auhind