Silt: Vello Palmits

[caption id="attachment_419169" align="alignnone" width="1920"] Esmaspäeval tõi koer Suure-Lähtrus koduhoovi elutu vastsündinu. Foto: Andra Kirna[/caption] Esmaspäeval veidi enne keskpäeva Suure-Lähtrust leitud vastsündinu poisi surnukeha on lahatud. „Lahang on tehtud,” kinnitas vaid Haapsalu juhtivuurija Vello Palmits. Politsei ei avalda aga, kas laps sündis surnult või suri hiljem ega seda, millal poiss sündida võis.

[caption id="attachment_326375" align="alignnone" width="2000"] Politsei. Foto: arhiiv[/caption] Politsei jätkab täna otsinguid, et leida Suure-Lähtrust äsja sünnitanud naine, kes võib terviseseisundi tõttu vajada kiiret abi. Politsei sai eile lõuna ajal teate, et Suure-Lähtru küla piirkonnas võis hommikul viibida naine, kes on värskelt lapse sünnitanud, kuid ei pruugi olla saanud sünnituse järgselt vajalikku arstiabi. „Mõistame, et meie otsingu palve võib tekitada küsimusi, millele oodatakse vastust, kuid praegu on meie peamine eesmärk võimaliku abivajava naise leidmine ja selleks vajaliku info kogumine. Kõigi täpsemate asjaolude selgitamisega tegeleme samuti, kuid inimese elu ja tervis on praegu meie prioriteet,” ütles Lääne prefektuuri operatiivjuht Üllar Kütt teisipäeva keskpäeval. Külaelanike sõnul tõi esmaspäeval koer oma pererahva hoovi elutu vastsündinu, kellel oli nabanöör küljes. Kelle lapse koer tuua võis, külaelanikud arvata ei osanud.

Kuritegevus Läänemaal küll ei kasva, kuid Haapsalu politseijaoskonna juhtivuurija Vello Palmitsa sõnul on see pidevalt muutuv. Politseile möödunud aasta jooksul tehtud väljakutsete arv jäi tunamullusega samale tasemele, samale tasemele jäi ka registreeritud kuritegude arv. „35 protsenti kuritegudest on kehaline väärkohtlemine,” ütles Palmits. Kui 2021. aastal registreeriti Haapsalu politseijaoskonnas 83 kehalise väärkohtlemise juhtumit, siis mullu oli neid juba 101. „Tõusnud on nii perevägivallajuhtumite kui ka löömiste arv,” ütles Palmits. Haapsalu politseijaoskonna juht Andrei Tartuhin täpsustas, et lähisuhtevägivalla teadete arv küll vähenes 13 protsenti (2021 – 120, 2022 –105), kuid kuritegude arv kahekordistus – kui 2021. aastal menetleti 31 lähisuhtevägivallakuritegu, siis mullu oli neid juba 59. „Kui võtta laiem pilt, siis ajas on nende arv siiski vähenenud. 2018. aastal oli 266 lähisuhtevägivalla juhtumit. Siiski loodame, et see tendents muutub,” ütles Taratuhin.

[caption id="attachment_384878" align="alignnone" width="2000"] Kui päästjad Haapsalus Raudtee 8 maja juurde jõudsid, käisid leegid aknast välja. Kaks ja pool tundi hiljem oli tuli kontrolli all ja südaööks kustutatud. Foto: Andra Kirna[/caption] Jõulureede õhtul süttis Haapsalus Raudtee tänava majas tulekahju, milles kaotas elu kaks naist – üks elas põlema läinud korteris ja teine oli tema naaber. Teade Raudtee tänava maja põlengust jõudis häirekeskusse reede õhtul kell 19.29. Helistas sama maja teises otsas elav Aleksandra Zubtšenko, kes aknast välja vaadates märkas naaberkorteri aknast välja käinud leeke. Häiret hakkas andma ka ühes korteris olnud G4S valvesüsteem koos suitsuanduri ja liikumisanduritega, mis edastas teate G4S juhtimiskeskusse, mistõttu reageeris ka turvafirma patrull.

[caption id="attachment_326374" align="alignnone" width="2000"] Politsei. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Laupäeva õhtul sai Haapsalu tänaval liikunud 56aastane mees pihta õhkrelvast lastud kuuliga. Haapsalu politseijaoskonna juhtivuurija Vello Palmitsa sõnul tuli lask kaugelt ega pruukinud olla tahtlik. Kuuliga pihta saanud mees sai lasust kaelale väikese täpi ja kiirabi ei vajanud.

[caption id="attachment_374890" align="alignnone" width="2000"] Allikapaviljon. Andra Kirna[/caption] Nädalavahetusel, ilmselt ööl vastu laupäeva on vandaalitsetud Haapsalu promenaadi allikapaviljonis. Haapsalu linnavara spetsialist Madis Raudsepa sõnul on päris suures ulatuses lõhutud paviljoni ümbritseva rõdu puitsõrestikku.

[caption id="attachment_355148" align="alignnone" width="1139"] Haapsalu politseijaoskonna juhtivuurija Vello Palmitsa sõnul kaotasid läänlased mullu kelmidele üle 60 000 euro. Foto: Elen Freivald[/caption] Kuigi peaaegu iga päev räägitakse, kuidas keegi on kelmidelt petta saanud ja suure summa raha kaotanud, leiutavad petturid pidevalt uusi skeeme, kuidas kergeusklikelt raha välja meelitada. Haapsalu politseijaoskonna juhtivuurija Vello Palmitsa sõnul alustati Haapsalu jaoskonnas mullu 44 kelmusega seotud kriminaalasja, tunamullu aga 27. „Eelmise aasta kõige suurem rahaline kaotus kelmile oli 22 206 eurot,“ ütles Palmits. Kokku on läänlased kelmidele maksnud vedi üle 60 000 euro. „Need on need inimesed, kes on politsei poole pöördunud,” ütles Palmits. Ta lisas, et paljud saavad võibolla ise ka aru, et on vea teinud ja et politsei pole imerelv, kes neile raha tagasi toob Skeemid, mida petturid kasutavad, on ajas muutunud. „Investeerimispettuste puhul helistatakse inimesele ja küsitakse sisuliselt, kas tahad rikkaks saada,“ ütles Haapsalu politseijaoskonna uurija Karmo Andres. Andrese sõnul on väga populaarne meetod nii-öelda püramiidskeem, kus üks petetakse ära, tema raha saadetakse Eestis kolmele või kümnele inimesele, kellele helistatakse automaatselt, et kunagi te investeerisite ja nüüd saite suure raha. Võtke laenu ja saatke raha edasi, siis saate veel rohkem raha. „Iga kelmuse puhul ei ole kannatanuid ainult üks,“ ütles Andres. Palmitsa sõnul on kelmid väga osavad manipuleerijad ning selleks, et inimene kõike uskuma jääks, näidatakse graafikuid, kuidas investeerides raha hüppeliselt kasvab. „Inimestel on ahnus kohe ratsa rikkaks saada,“ lisas ta.