Silt: Urmas Sukles

[caption id="attachment_367426" align="alignnone" width="696"] Risti raudteejaam. Foto Arvo Tarmula[/caption] Turba–Risti raudteelõigu ehitamiseks oli Eesti Raudteel kõik valmis, ehituse algus seisis vaid ministri allkirja taga, mida aga ei tulnudki. Valitsuse kinnitatud ajakava järgi pidanuks 30. juuniks olema Turba–Risti raudteelõigu ehitaja teada. Selleks ajaks oli ehitushange lõppenud, vaidlustusperiood möödas ja enne jaanipäeva valminud leping ootas vaid ministri allkirja. Pärast allkirja saamist võinuks ehitaja kohe kopa maasse lüüa.

[caption id="attachment_367300" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu linnapea Urmas Sukles. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Haapsalu linnapea Urmas Sukles ütles tänase valitsuse otsuse peale mitte rahastada Haapsalu raudtee-ehitust, et nii rumalat otsust ei osanud ta oodata. Turba-Risti raudtee ehitushange oli just lõppenud. „Raha oli olemas, viimasel hetkel tõmbas valitsus piduri peale,” ütles Sukles.

[caption id="attachment_344432" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu linnapea, Umani aukodanik Urmas Sukles. Foto Malle-Liisa Raigla[/caption] Ukrainas asuva Haapsalu sõpruslinna Umani linnavolikogu valis Haapsalu linnapea Urmas Suklese Umani aukodanikuks, teatas Sukles tänasel Haapsalu linnavolikogu istungil. Sukles, kes andis volikogu istungil ülevaate koostööst sõpruslinnadega, ütles, et talle helistas paar nädalat tagasi Umani linnapea Irõna Pletnõva andis aukodanikuks valimisest teada.

[caption id="attachment_362797" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu kesklinna on maetud nii esimeses kui ka teises maailmasõjas hukkunuid. Paremal asuvatel väikestel hauakividel on peamiselt eesti nimed. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Ukraina sõda on kolmandat korda päevakorda toonud nõukogude ajal paigaldatud monumentide saatuse – esimene arutelulaine oli kohe pärast Eesti taasiseseisvumist, teine 2007. aastal. Punamonumentide arvu Läänemaal ei tea täpselt keegi. Muinsuskaitseameti kultuuriväärtuste registris on neid kinnismälestistena arvel kuus ja Lääneranna vallas viis. Tegelikult on eri aegadel ja eri põhjustel paigaldatud monumente rohkem – nii kalmistutel, avalikus linnaruumis kui ka metsa all. Muinsuskaitseameti Läänemaa nõuniku Kalli Petsi sõnul on tal kontoris 1970.–1980. aastatest pärit kaustik, kus on kirjas, milliste koolide hooldada on millised obeliskid ja millal tuleb nende juurde pidulikult lilli viia. Samuti on märkmikusse kirja pandud monumentide mõõdud ja joonised.

[caption id="attachment_360083" align="alignnone" width="2000"] Promenaadi tänav sai kivisillutise. Foto: Urmas Lauri[/caption] Sel kevadel parandab Haapsalu linn promenaadiäärseid teid – uue katte on saanud Promenaadi tänav, mais saab uue väljanägemise Aafrika rannas olev laudtee. Promenaadi tänava Supeluse tänava ja Kõlakoja tänava vahelise lõigu punaste kividega sillutamise hanke võitis Rannavesi Ehitus OÜ. „Nädala lõpuks on valmis, rohkem ei tohiks minna,” lausus töödejuhataja Vahur Viitmaa nelja töömehe tegutsemist takseerides eelmisel nädalal.

[caption id="attachment_359570" align="alignnone" width="2000"] Hiiu–Lääne päästepiirkonna juhi Hannes Aasma sõnul on Haapsalu spordikeskus linna üks evakuatsioonipunktidest, kus on toimunud ka õppus Orkaan[/caption] Kuigi siinsed omavalitsusjuhid peavad sõjaohtu Läänemaale väikeseks, on Ukraina sõda tõstnud elanikkonnakaitse teravalt päevakorrale. Haapsalu linnapea Urmas Sukles ütles, et sõjaolukorras ei ole Haapsalu strateegiline sihtmärk. Lääne-Nigula vallavanema Aivar Riisalu hinnangul Eestile praegu sõjalist ohtu ei ole. „Kui me aga Ukraina sõjast ühiskonnas laiemalt ei õpi, oleme lausrumalad,“ ütles ta. Lääne maleva pealiku major Andres Välli on sõjaohu suhtes Suklese ja Riisaluga ühte meelt, kuid tema hinnangul peavad kohalikul omavalitsused ja päästeamet koos kaitseliiduga valmistuma kõikvõimalikeks kriisideks. „Kriis ei pea olema ainult sõjaline, vaid olla võib ükskõik mis muu kriis, kus tuleb elanikkonnaga tegeleda,“ ütles Välli.

2005. aasta jaanuaritormi ja sellega kaasnenud üleujutuse kogemus läänlastel juba on, kuid näiteks ulatuslikest elektrikatkestustest oleme seni pääsenud.

Pärast Venemaa kallaletungi Ukrainasse koguneb iga nädal regionaalne kriisikomisjon, kuhu kuuluvad omavalitsusjuhid ning pääste, politsei ja kaitseliidu esindajad. Vormsi vallavanema Maris Jõgeva sõnul on kriisikomisjoni kokkusaamistel praegu peamised teemad põgenikud ja julgeolekukriis. „Mulle tundub, et suurte teemade ja kriiside puhul on kõige olulisem koordineerimine – kes kellele infot annab, kuidas on jaotatud vastutus ja rollid,“ ütles Jõgeva.

[caption id="attachment_358435" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu Veskiviigi sadamas on lapsed saanud suviti Optimistidel purjetamisega tutvust teha. Foto Arvo Tarmula[/caption] 14 aastat varjusurmas olnud Haapsalu purjetamisõpe saab tänavu uue hingamise, sest kuu aja pärast alustab siin tegutsemist Kalevi jahtklubi purjespordikool. 2008. aastast on Haapsalus purjetamisõpet vedanud Haapsalu purjespordikool, millega Lääne Elule teadaolevalt ei olnud rahul ei lapsevanemad, sponsorid ega ka kooli toetanud Haapsalu linnavalitsus. Lääne Eluga vestelnud allikas, kes oma nime avaldada ei soovinud, ütles, et purjetamise algõpet said noored vaid kahel kuul aastas ja kokkulepitud trennid jäid ette teatamata ära, edasijõudnute treeningud kestsid läbi suve. „See ei olnud kool, vaid tubli ring,” ütles Haapsalu linnapea Urmas Sukles. „Eks nemad tegutsevad edasi,” lisas ta.

[caption id="attachment_356305" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu linnavalitsus tahab kergliiklusteede rajamise toetust taotleda Männiku tee äärde kergliiklustee rajamiseks. Foto: Urmas Lauri[/caption] Linnadele ja valdadele pakutavast uuest toetusest jalgratta- ja jalgteede rajamiseks tahavad osa saada nii Lääne-Nigula vald kui ka Haapsalu linn. Lääne-Eestis, kuhu kuuluvad Hiiu-, Saare- ja Läänemaa, läheb jagamisele kokku 751 000 eurot, millest ei piisa isegi ühe korraliku kergliiklustee ehituseks. Räägu–Rannaküla kergliiklustee ehitusega saaks alustada sel aastal, sest tänavuses riigieelarves on selle tarvis kirjas 500 000 eurot. Paraku riigi antud rahaga enam kui nelja kilomeetri pikkust teed valmis ei ehita. On kaks varianti: ehitada teed jupikaupa või leida võimalusi lisaraha leidmiseks.