Silt: Urmas Sukles

[caption id="attachment_445379" align="alignnone" width="1920"] Malle-Liisa Raigla foto.[/caption] Eile otsustas riigikogu muuta põhiseadust, jättes kolmandate riikide kodanikud juba tänavu kohalike omavalitsuste valimistel hääleõigusest ilma. Nende seas on pea 400 haapsallast. Riigikogu otsustas, et tänavu sügisel toimuvatel kohalikel valimistel saavad lisaks Eesti ja Euroopa Liidu kodanikele veel hääletada kodakondsuseta inimesed ehk niinimetatud halli passi omanikud. Algul taheti eelnõus teha veel erand ELi mitte kuuluvate NATO liikmesriikide kodanikele, kuid lõpuks jäeti see erand välja. Siseministeeriumi statistika näitab, et 1. jaanuari seisuga oli Haapsalu linna kohalike valimiste valijate nimekirjas 10 426 inimest, kellest 3,79 protsenti on kolmandate riikide kodanikud ehk need, kes sügisel hääleõiguseta jäävad. Neist 395 valijast enamik ehk 360 on Venemaa kodanikud. Järgmisel korral valijaid veel vähem Jaanuari alguse seisuga Haapsalu valijate nimekirjas ole

[caption id="attachment_445230" align="alignnone" width="1920"] Liina Viiret. Malle-Liisa Raigla[/caption] Haapsalu muusikakooli juhib 1. aprillist direktori kohusetäitjana Haapsalu kunstikooli direktor Liina Viiret, kelle üks peamisi ülesandeid on taastada koolis töörahu. 2017. aastast direktorina Haapsalu muusikakooli juhtinud Jaak Vasar pani veebruari keskel lauale lahkumisavalduse. Kuigi Vasar ütles lahkumisavaldust esitades, et on valmis kooli juhtima uue õppeaasta alguseni, otsustas kooli omanik Haapsalu linnavalitsus panna 1. aprillist pooleks aastaks direktori kohusetäitjana ametisse Haapsalu kunstikooli direktori Liina Viireti. „Et saaks töörahu,” ütles haridusvaldkonna aselinnapea Kaja Rootare. Tema sõnul otsustati juba kevadel kohusetäitja määrata seetõttu, et konkursiga uue direktori leidmiseks kulub paar kuud ning kohe on peale tulemas suvevaheaeg ja puhkused – uus direktor vajaks aga sisseelamisaega. Õpetajad tahavad olla rohkem kaasatud Haapsalu muus

[caption id="attachment_445232" align="alignnone" width="1920"] Poola suursaatkonna ajutine asjur Artur Orzechowski andis pühapäeval Tallinnas Kadrioru lossis Urmas Suklesele üle Poola vabariigi Teenete ordeni Rüütliristi. Aivar Õepa[/caption] Haapsalu linnapea Urmas Sukles pälvis kõrge autasu – Poola suursaatkonna ajutine asjur Artur Orzechowski andis pühapäeval Tallinnas Kadrioru lossis talle üle Poola vabariigi Teenete ordeni Rüütliristi. Poola Teenete orden on autasu, millega Poola tunnustab riigile teeneid osutanud välismaalasi või välismaal elavaid Poola kodanikke. Rüütlirist on ordeni viies klass. Orzechowski ütles autasu üleandmisel, et Sukles on aidanud aktiivselt edendada Poola ja selle ajaloo tutvustamist Haapsalus ja Läänemaal. Eraldi nimetas saadik kindral Johan Laidoneri abikaasa

[caption id="attachment_445124" align="alignnone" width="1080"] Haapsalu abisaadetis Umani tuletõrjujaile. Foto: erakogu[/caption] Haapsalu ja Lääne-Nigula esindajad sõidavad 30. märtsil Ukrainasse, et viia Haapsalu sõpruslinnale Umanile abisaadetis ja saada seal teadmisi, kuidas kriisiks valmistuda. Sel korral soetas Rotary klubi annetuste toel Umani jaoks 80 paari tuletõrjesaapaid, mis telliti 10 736 euro eest Tartu ettevõttest Samelin. Kokku laekus annetustena linnale 1515 eurot ja klubile üle 10 300 euro,

[caption id="attachment_444631" align="alignnone" width="1920"] Päästeliidu juht Piia Kallas ja Haapsalu linnapea Urmas Sukles sõlmisid lepingu. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Haapsalu linnavalitsus ja päästeliit sõlmisid esmaspäeval lepingu, et kriiside puhul saab linn appi kutsuda päästeliidu juures tegutseva tehnilise pääste üksuse. Päästeliidu juhi Piia Kallase sõnul jääb kriiside puhul inimelude päästmine ikka kutseliste päästjate ülesandeks, kuid tehnilise pääste üksus aitab inimkannatusi leevendada – aitab üleujutus

[gallery ids="444165,444164,444166"] Nädalavahetusel peeti spordiliit Jõud eestvedamisel Tartumaal 15. Eestimaa talimängud, kus 20 spordialal võtsid omavahel mõõtu ligi 2300 sportlast 62 omavalitsusest. Haapsalu sai 10 linna arvetuses 6. koha ja Lääne-Nigula jäi 5001 kuni 8000 elanikuga valdade hulgas 22 seas 15. kohale. 20 spordialast võistlesid Haapsalu esindajad kolmel ehk laskm

[caption id="attachment_444020" align="alignnone" width="1920"] Linnavolinik Martin Judanov (EKRE) on tuuleparkide vastu. Foto Juhan Hepner[/caption] Osaühing RNW Wind käis jaanuaris välja mõtte rajada Haapsalus Erja ja Vätse külla kuni 250 meetri kõrgused tuulegeneraatorid. Plaanile on tekkinud vastaseid nii kohalike elanike kui ka Haapsalu volikogu liikmete seas. Idee püstitada Erja külla kuni kolm ning Vätse ja Käpla küla piirialale kuni kaheksa tuulikut ärgitas EKREsse kuuluva linnavoliniku Martin Judanovi linnavalitsusele arupärimist esitama. Judanov uuris muuhulgas, kas linnavalitsus plaanib arendaja ideega edasi liikuda ning kuidas arvestatakse sellisel juhul kohaliku kogukonna arvamuse ja tuulepark

[gallery ids="443688,443689,443690,443691,443692,443693,443694,443695,443696,443697,443698,443699,443700,443701,443702,443703,443704,443705,443706,443707,443708,443709,443710,443711,443712,443713,443714"]   Eesti vabariigi 107. sünnipäeva tähistamine Haapsalu algas traditsiooniliselt ennelõunal kontsertpalvusega Haapsalu toomkirikus, kus kõnedes meenutati neid, kes Eesti omal ajal vabaks võitlesid kui vaadati ka ka tulevikku. Piiskop emeeritus Tiit Salumäe meenutas kirikutäie rahva ees kõneldes, et Eesti vabadusest rääkides ei tohiks unustada ka meie linnaga seotud Eesti ja Venemaa rahuläbirääkimiste delegatsiooni juhti Jaan Poskat. „Ilma temata ei oleks see rahu selline tulnud,” ütles Salumäe. Eesti vabaduse eest võidelnute mälestuseks asetasid naiskodukaitsjad lilled toomkiriku ristmiskabelis olevale Emaaltarile. „Aastad ei ole vennad ei meie riigi ega maailma ajaloos,” ütles Salumäe. Tema sõnul olid riigi ülesehitamisajad täis usku

[caption id="attachment_443090" align="aligncenter" width="1920"] Läänemaa omavalitsuste tulu tõuseb suuresti tänu pensionidelt laekuvale tulumaksule. Foto: Juhan Hepner[/caption] Läänemaa omavalitsused loodavad tänavu saada tulumaksust rohkem raha eelarvesse kui mullu. Kohaliku omavalitsuse kõige suurem tuluallikas on füüsilise isiku tulumaks. Näiteks moodustab see prognoosi kohaselt 15,99 miljonit eurot ehk umbes 60 protsenti Haapsalu linna tänavuse eelarve põhitegevuse tulu enam kui 26,5 miljonist eurost.

[caption id="attachment_443085" align="aligncenter" width="1920"] Lääne-Nigula vallavolikogu liige Neeme Suur pooldas toonase Lääne maavanemana maakonnasuurust valda 2017. aasta haldusreformi eel ja pooldab ka praegu,
aga tõenäoliseks ta seda ei pea. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Kaheksa aastat pärast haldusreformi kavatseb regionaal- ja põllumajandusministeerium taastada ühinemistoetuse. Lääne-Nigula vallavolikogu liikme ning regionaal- ja põllumajandusministri nõuniku Neeme Suure