Silt: sõda ukrainas

[caption id="attachment_357195" align="alignnone" width="960"] Vormsi parameedik Heily Piip (vasakul) ja pereõde Ada Ojasaar käisid Ukraina piiri ääres põgenikke tohterdamas. Foto: erakogu[/caption] Peamiselt Vormsi meedikutest koosnev grupp jõudis laupäeva õhtul tagasi Poola–Ukraina piirilt, kus nad andsid arstiabi Ukrainast saabuvatele sõjapõgenikele. Vormsi perearsti Madis Tiigi eestvedamisel sõitsid 2. märtsil piirile appi Vormsi pereõde Ada Ojasaar ja parameedik Heily Piip. Esmaspäeval juba Vormsis oma tööpostil olnud pereõde Ojasaar otsis piiril nähtu kirjeldamiseks sõnu: „Kuidas olukorda nimetada… Kurb. Inimesed on sisuliselt oma kodud selja taha jätnud, maha jätnud mehed, pojad ja isad. Nad ei tea, kuhu nad lähevad.” Ojasaar ütles, et tegelikult oli kõik piiripunktis ekstreemne – seal nähtu on jätnud jälje, mis käib temaga kaasas.

[caption id="attachment_357210" align="alignnone" width="2000"] Näitleja Sepo Seemani kingitud kiirabiauto koos abisaadetisega Poola–Ukraina piiril. Foto: Tõnu Parbus[/caption] Teisipäeva hommikul kell 6.06 hakkas Uuemõisast Tradilo autoremondikeskuse eest Ukraina poole liikuma Haapsalu abisaadetis. Eile anti kiirabiauto koos humanitaarabi sisaldava järelkäruga Poola–Ukraina piiripunktis Krakovetsis üle sõpruslinna Umani esindajale. Ukraina poole asuti teele kahe autoga, et neli autojuhti, kes kordamööda roolis istuvad, hiljem koju tagasi saaksid. Järelkäru vedamiseks paigaldati kiirabiautole haagisekonks, kuid auto säästmiseks otsustati käru Ukraina piirini vedada hoopis Peugeot’ bussiga. „Kiirabiautol on automaatkäigukast ja auto ise on otsast lõpuni rasket kraami täis,” põhjendas Haapsalu aselinnapea Tõnu Parbus.

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Kui lõppes külm sõda, hakati Euroopale otsima ühist ajaloolist narratiivi. Sellist, mis ühendaks sõdadest puretud kontinendi. Positiivne oli selles püüdluses kindlasti asjaolu, et 20. sajandi ja ka varasemasse ajalukku kirjutati rohkem sisse Ida-Euroopat. Lääne autorid hakkasid mõistma, et näiteks teises maailmasõjas toimus teisigi tähtsaid sündmusi peale Normandia dessandi ja tegelikult otsustati selle sõja saatus – vähemalt Euroopas – Ida-Euroopas. Üheks selliseks näiteks ajalugu terviklikumalt kirjutada on Eestiski käinud briti ajaloolase Norman Daviese „Euroopa ajalugu“, kus ka Eestit tublisti sees. Teine mõttesuund oli ühendada Euroopa läbi kannatuste. Selleks pidi saama holokaust ja Natsi-Saksamaa kui kurjuse kehastus. Oli ju Lääne-Euroopa poliitiline ja majanduslik integratsioon leidnud aset just eeldusel, et tuleb vältida nii holokausti kui ka selle teostaja uuestisündi.

[caption id="attachment_357175" align="alignnone" width="877"] Kolmapäeval saabusid Promenaadi hotelli kuus Ukraina sõja eest pagenut, neil aitas asju sisse kanda vabatahtlik Heiki (paremal).[/caption] Läänemaale on jõudnud üle saja Ukrainas toimuva sõja eest pagenud inimese, praegu on neil pudelikaelaks ajutise kaitse ehk aastase elamisloa saamine. Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare ütles, et läbi kaitse saamise laienevad põgenikele ka Eesti pere- ja toimetulekutoetused ning neil on võimalik asuda tööle ja saada kooli- või lasteaiakoht. Rootare ütles, et seetõttu on praegune sotsiaalkindlustusameti hankega hotellidesse paigutamine põgenike jaoks oluline. Hange näeb ette ka kolm korda päevas toitlustamist. Haapsalus saavad sel moel põgenikke 30 päeva majutada Fra Mare, Promenaadi, Hestia ja Kongo hotell. Kui 30 päeva läbi saab, majutab linn põgenikud korteritesse. Rootare sõnul on linnavalitsuseni jõudnud Pagulasabi kogutud info võimalike üürikorterite kohta.

[gallery ids="356992,356993,356994,356995,356996,356997,356998,356999,357000,357001,357002,357003"] Fotod. Urmas Lauri Hommikul kell 6.06 hakkas Uuemõisast, Tradilo autoremondikeskuse eest Ukraina poole liikuma Haapsalu abisaadetis. Homme keskpäeval antakse kiirabiauto koos humanitaarabi sisaldava järelkäruga Poola-Ukraina piiripunktis Krakovetsis üle sõpruslinna Uman esindajale. Ukraina poole asuti teele kahe autoga, et neli autojuhti, kes kordamööda roolis istuvad, hiljem koju tagasi saaksid.

[caption id="attachment_345651" align="alignnone" width="2000"] Piiskop Tiit Salumäe. Foto: Andra Kirna[/caption] Euroopas on juba üle kahe nädala jälle sõda. Meie hommik algab hirmuga uudiseid vaadates-kuulates ja lõpeb lootusega, et öö ei tooks taas kaasa tohutuid kannatusi. Õige on, et maailma ajaloos on olnud väga vähe aegu, kui sõda ei ole olnud. Iisraeli ajaloost teame, et juudi rahvas on pidanud korduvalt oma kodumaalt põgenema, elama võõrsil ja kannatama, ning siis jälle oma maale tagasi tulnud. Mõni nädal tagasi toimus riigikogus suur rahvusvaheline Jeruusalemma palvus-hommikusöök ja palusime rahu Jeruusalemmale. Praegu on sõda, mille Venemaa alustas iseseisva Ukraina riigi vastu. Sõda on ohuks tervele maailmale. Lennart Meri on öelnud: „Minevik on oleviku osa ja tuleviku eeldus.“ Praegune olukord Ukraina kaitsesõjas meenutab olukorda Eesti vabadussõjas 28. novembrist 1918 kuni 2. veebruarini 1920. Eesti soovis oma riiki. Muidugi ei saa võrrelda suurt Ukrainat väikese Eestiga. Eesti kogemus on aga see, et rahutöö viis meid rahulepinguni.