Silt: sõda ukrainas
8
Ukraina põgenikud sotsiaalabi küsida ei pelga
[caption id="attachment_357371" align="aligncenter" width="2000"]
Haapsalu sotsiaalmaja haldusjuht Monika Mitman ütles, et kui varem korjas sotsiaalmaja abi Ukrainasse saatmiseks, siis nüüd te-
hakse seda Haapsallu jõudnud sõjapõgenikele. Foto: Urmas Lauri[/caption] Haapsalu hotellides viibivate Ukraina põgenike abistamise on linn korraldanud sotsiaalmaja kaudu, vajaminevast põgenikud teada anda ei pelga. „Siiani tegelesime saadetistega, mis läksid üle piiri, aga nüüd kogume kolmandat päeva asju ukrainlastele, kes on siin,” ütles sotsiaalmaja haldusjuht Monika Mitman. Sotsiaalmajja on tekitatud väike ruum, kus käib vajalike asjade kogumine ja pakkimine vastavalt nimekirjale. „Täna hommikul pakkis sekretär asjad Kongo hotellis viibivate inimeste soovide ja vajaduste järgi. Meie autojuht viis need sinna kohale,” selgitas Mitman. Kongost küsiti näiteks kirjatarbeid lastele: joonistusplokke, värvipliiatseid, laste mänguasju. „Midagi saime saata ka, aga väga palju ei ole,” tõdes Mitman.
Haapsalu sotsiaalmaja haldusjuht Monika Mitman ütles, et kui varem korjas sotsiaalmaja abi Ukrainasse saatmiseks, siis nüüd te-hakse seda Haapsallu jõudnud sõjapõgenikele. Foto: Urmas Lauri[/caption] Haapsalu hotellides viibivate Ukraina põgenike abistamise on linn korraldanud sotsiaalmaja kaudu, vajaminevast põgenikud teada anda ei pelga. „Siiani tegelesime saadetistega, mis läksid üle piiri, aga nüüd kogume kolmandat päeva asju ukrainlastele, kes on siin,” ütles sotsiaalmaja haldusjuht Monika Mitman. Sotsiaalmajja on tekitatud väike ruum, kus käib vajalike asjade kogumine ja pakkimine vastavalt nimekirjale. „Täna hommikul pakkis sekretär asjad Kongo hotellis viibivate inimeste soovide ja vajaduste järgi. Meie autojuht viis need sinna kohale,” selgitas Mitman. Kongost küsiti näiteks kirjatarbeid lastele: joonistusplokke, värvipliiatseid, laste mänguasju. „Midagi saime saata ka, aga väga palju ei ole,” tõdes Mitman.
Heategevusürituseks valmistatakse 200 liitrit borši
[caption id="attachment_357198" align="alignnone" width="1400"]
Hanna Anett Kari pampuškadega. Foto: Are Tralla[/caption]
Laupäeval on Haapsalus Kodaniketorni juures heategevusüritus „Boršikatel Ukraina heaks”, mille kogu tulu annetatakse Ukraina põgenike abistamiseks Läänemaal.
Idee algataja, Altmõisa perenaise Meeli Loki sõnul ettevalmistused juba käivad. „Oleme paika pannud, kes mida teeb ja kuhu mis tuleb,” ütles Lokk. Ürituse kese on söök ja meeleolu loomise eest muusikaga hoolitseb Haapsalu kultuurikeskus. „Kontserti kui sellist pole plaanis, aga kui keegi tahab tulla kitarriga laulma, siis seda võib teha,” lisas Lokk.
Reedel valmistavad Haapsalu kutsehariduse kokaõpilased Tiina Sootalu käe all 200 liitrit borši ning HKHK pagariõpilane Hanna Anett Kari valmistab pampuškaid – Ukraina köögist pärit ürdi-küüslauguõliga kukleid, mida süüakse borši juurde.
Hanna Anett Kari pampuškadega. Foto: Are Tralla[/caption]
Laupäeval on Haapsalus Kodaniketorni juures heategevusüritus „Boršikatel Ukraina heaks”, mille kogu tulu annetatakse Ukraina põgenike abistamiseks Läänemaal.
Idee algataja, Altmõisa perenaise Meeli Loki sõnul ettevalmistused juba käivad. „Oleme paika pannud, kes mida teeb ja kuhu mis tuleb,” ütles Lokk. Ürituse kese on söök ja meeleolu loomise eest muusikaga hoolitseb Haapsalu kultuurikeskus. „Kontserti kui sellist pole plaanis, aga kui keegi tahab tulla kitarriga laulma, siis seda võib teha,” lisas Lokk.
Reedel valmistavad Haapsalu kutsehariduse kokaõpilased Tiina Sootalu käe all 200 liitrit borši ning HKHK pagariõpilane Hanna Anett Kari valmistab pampuškaid – Ukraina köögist pärit ürdi-küüslauguõliga kukleid, mida süüakse borši juurde. 
Läänemaa meedikud vahetasid Ukraina piiril meeskonna välja
[caption id="attachment_357195" align="alignnone" width="960"]
Vormsi parameedik Heily Piip (vasakul) ja pereõde Ada Ojasaar käisid Ukraina piiri ääres põgenikke tohterdamas. Foto: erakogu[/caption]
Peamiselt Vormsi meedikutest koosnev grupp jõudis laupäeva õhtul tagasi Poola–Ukraina piirilt, kus nad andsid arstiabi Ukrainast saabuvatele sõjapõgenikele.
Vormsi perearsti Madis Tiigi eestvedamisel sõitsid 2. märtsil piirile appi Vormsi pereõde Ada Ojasaar ja parameedik Heily Piip.
Esmaspäeval juba Vormsis oma tööpostil olnud pereõde Ojasaar otsis piiril nähtu kirjeldamiseks sõnu: „Kuidas olukorda nimetada… Kurb. Inimesed on sisuliselt oma kodud selja taha jätnud, maha jätnud mehed, pojad ja isad. Nad ei tea, kuhu nad lähevad.”
Ojasaar ütles, et tegelikult oli kõik piiripunktis ekstreemne – seal nähtu on jätnud jälje, mis käib temaga kaasas.
Vormsi parameedik Heily Piip (vasakul) ja pereõde Ada Ojasaar käisid Ukraina piiri ääres põgenikke tohterdamas. Foto: erakogu[/caption]
Peamiselt Vormsi meedikutest koosnev grupp jõudis laupäeva õhtul tagasi Poola–Ukraina piirilt, kus nad andsid arstiabi Ukrainast saabuvatele sõjapõgenikele.
Vormsi perearsti Madis Tiigi eestvedamisel sõitsid 2. märtsil piirile appi Vormsi pereõde Ada Ojasaar ja parameedik Heily Piip.
Esmaspäeval juba Vormsis oma tööpostil olnud pereõde Ojasaar otsis piiril nähtu kirjeldamiseks sõnu: „Kuidas olukorda nimetada… Kurb. Inimesed on sisuliselt oma kodud selja taha jätnud, maha jätnud mehed, pojad ja isad. Nad ei tea, kuhu nad lähevad.”
Ojasaar ütles, et tegelikult oli kõik piiripunktis ekstreemne – seal nähtu on jätnud jälje, mis käib temaga kaasas. 
Haapsalu abisaadetis jõudis Ukrainasse
[caption id="attachment_357210" align="alignnone" width="2000"]
Näitleja Sepo Seemani kingitud kiirabiauto koos abisaadetisega Poola–Ukraina piiril. Foto: Tõnu Parbus[/caption]
Teisipäeva hommikul kell 6.06 hakkas Uuemõisast Tradilo autoremondikeskuse eest Ukraina poole liikuma Haapsalu abisaadetis. Eile anti kiirabiauto koos humanitaarabi sisaldava järelkäruga Poola–Ukraina piiripunktis Krakovetsis üle sõpruslinna Umani esindajale.
Ukraina poole asuti teele kahe autoga, et neli autojuhti, kes kordamööda roolis istuvad, hiljem koju tagasi saaksid. Järelkäru vedamiseks paigaldati kiirabiautole haagisekonks, kuid auto säästmiseks otsustati käru Ukraina piirini vedada hoopis Peugeot’ bussiga. „Kiirabiautol on automaatkäigukast ja auto ise on otsast lõpuni rasket kraami täis,” põhjendas Haapsalu aselinnapea Tõnu Parbus.
Näitleja Sepo Seemani kingitud kiirabiauto koos abisaadetisega Poola–Ukraina piiril. Foto: Tõnu Parbus[/caption]
Teisipäeva hommikul kell 6.06 hakkas Uuemõisast Tradilo autoremondikeskuse eest Ukraina poole liikuma Haapsalu abisaadetis. Eile anti kiirabiauto koos humanitaarabi sisaldava järelkäruga Poola–Ukraina piiripunktis Krakovetsis üle sõpruslinna Umani esindajale.
Ukraina poole asuti teele kahe autoga, et neli autojuhti, kes kordamööda roolis istuvad, hiljem koju tagasi saaksid. Järelkäru vedamiseks paigaldati kiirabiautole haagisekonks, kuid auto säästmiseks otsustati käru Ukraina piirini vedada hoopis Peugeot’ bussiga. „Kiirabiautol on automaatkäigukast ja auto ise on otsast lõpuni rasket kraami täis,” põhjendas Haapsalu aselinnapea Tõnu Parbus. 
Erkki Bahovski: Euroopa uus narratiiv?
[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"]
Erkki Bahovski.[/caption]
Kui lõppes külm sõda, hakati Euroopale otsima ühist ajaloolist narratiivi. Sellist, mis ühendaks sõdadest puretud kontinendi.
Positiivne oli selles püüdluses kindlasti asjaolu, et 20. sajandi ja ka varasemasse ajalukku kirjutati rohkem sisse Ida-Euroopat. Lääne autorid hakkasid mõistma, et näiteks teises maailmasõjas toimus teisigi tähtsaid sündmusi peale Normandia dessandi ja tegelikult otsustati selle sõja saatus – vähemalt Euroopas – Ida-Euroopas. Üheks selliseks näiteks ajalugu terviklikumalt kirjutada on Eestiski käinud briti ajaloolase Norman Daviese „Euroopa ajalugu“, kus ka Eestit tublisti sees.
Teine mõttesuund oli ühendada Euroopa läbi kannatuste. Selleks pidi saama holokaust ja Natsi-Saksamaa kui kurjuse kehastus. Oli ju Lääne-Euroopa poliitiline ja majanduslik integratsioon leidnud aset just eeldusel, et tuleb vältida nii holokausti kui ka selle teostaja uuestisündi.
Erkki Bahovski.[/caption]
Kui lõppes külm sõda, hakati Euroopale otsima ühist ajaloolist narratiivi. Sellist, mis ühendaks sõdadest puretud kontinendi.
Positiivne oli selles püüdluses kindlasti asjaolu, et 20. sajandi ja ka varasemasse ajalukku kirjutati rohkem sisse Ida-Euroopat. Lääne autorid hakkasid mõistma, et näiteks teises maailmasõjas toimus teisigi tähtsaid sündmusi peale Normandia dessandi ja tegelikult otsustati selle sõja saatus – vähemalt Euroopas – Ida-Euroopas. Üheks selliseks näiteks ajalugu terviklikumalt kirjutada on Eestiski käinud briti ajaloolase Norman Daviese „Euroopa ajalugu“, kus ka Eestit tublisti sees.
Teine mõttesuund oli ühendada Euroopa läbi kannatuste. Selleks pidi saama holokaust ja Natsi-Saksamaa kui kurjuse kehastus. Oli ju Lääne-Euroopa poliitiline ja majanduslik integratsioon leidnud aset just eeldusel, et tuleb vältida nii holokausti kui ka selle teostaja uuestisündi.