Silt: Tarvo Valker
RMK loobus lageraiest metsise mängualal
[caption id="attachment_293327" align="alignnone" width="2000"]
Kuigi metsise kaitse tegevuskavas on mustvalgel kirjas, et selle linnu arvukus aina kahaneb ja metsa raiumine vaid kiirendab seda protsessi, on lageraie isegi metsise mängualadel endiselt seadusega lubatud. Jaanus Tanilsoo[/caption]
Riigimetsa majandamise keskus (RMK) loobus plaanist teha lageraie Noarootsis Tuksi metsas asuval metsiste mängualal pärast seda, kui looduskaitsjad keskkonnaameti antud raieload vaidlustasid.
Riigimetsa majandamise keskus (RMK) sai jaanuari alguses keskkonnaametilt kolm luba teha Tuksis lageraiet. Looduskaitsjate hinnagul kahjustab raie oluliselt sealset metsiste asurkonda.
Lageraie oli planeeritud kokku 14 hektaril. Raielubadelt saab lugeda, et kõnealuses paigas on metsise elupaik, mis on registreeritud ka keskkonnaregistris. Kolmest kvartaliks nimetatud maa-alast kõige suurem eraldis – 7,51 hektarit – asub lisaks veel ka metsise mängualal.
MTÜ Roheline Läänemaa saatis keskkonnaametile neljapäeval kõigi kolme raieloa kohta vaidlustuse.
„Selline ulatuslik lageraie kahjustab oluliselt metsise elutingimusi,” ütles MTÜ eestvedaja Kätlin Tamm.
RMK teatas eile sellest uudise kirjutanud Lääne Elule, et jätab kasutamata ühe kolmest raieloast, mis puudutab metsiste mänguala.
RMK looduskaitseosakonna elurikkuse ja seire spetsialist Margus Pensa tõdes, et metsise mängualal ei tohiks üldse lageraiet teha. „RMK otsustas asustuse siseselt juba mullu, et ka nendele metsise mängupaikadele, mis ei ole riikliku kaitse all, me uuendusraie teatisi ei võta,” selgitas Pensa. „Juriidiliselt aga ei oleks RMK selle raiega seadust rikkunud,” lisas ta.
Kuigi metsise kaitse tegevuskavas on mustvalgel kirjas, et selle linnu arvukus aina kahaneb ja metsa raiumine vaid kiirendab seda protsessi, on lageraie isegi metsise mängualadel endiselt seadusega lubatud. Jaanus Tanilsoo[/caption]
Riigimetsa majandamise keskus (RMK) loobus plaanist teha lageraie Noarootsis Tuksi metsas asuval metsiste mängualal pärast seda, kui looduskaitsjad keskkonnaameti antud raieload vaidlustasid.
Riigimetsa majandamise keskus (RMK) sai jaanuari alguses keskkonnaametilt kolm luba teha Tuksis lageraiet. Looduskaitsjate hinnagul kahjustab raie oluliselt sealset metsiste asurkonda.
Lageraie oli planeeritud kokku 14 hektaril. Raielubadelt saab lugeda, et kõnealuses paigas on metsise elupaik, mis on registreeritud ka keskkonnaregistris. Kolmest kvartaliks nimetatud maa-alast kõige suurem eraldis – 7,51 hektarit – asub lisaks veel ka metsise mängualal.
MTÜ Roheline Läänemaa saatis keskkonnaametile neljapäeval kõigi kolme raieloa kohta vaidlustuse.
„Selline ulatuslik lageraie kahjustab oluliselt metsise elutingimusi,” ütles MTÜ eestvedaja Kätlin Tamm.
RMK teatas eile sellest uudise kirjutanud Lääne Elule, et jätab kasutamata ühe kolmest raieloast, mis puudutab metsiste mänguala.
RMK looduskaitseosakonna elurikkuse ja seire spetsialist Margus Pensa tõdes, et metsise mängualal ei tohiks üldse lageraiet teha. „RMK otsustas asustuse siseselt juba mullu, et ka nendele metsise mängupaikadele, mis ei ole riikliku kaitse all, me uuendusraie teatisi ei võta,” selgitas Pensa. „Juriidiliselt aga ei oleks RMK selle raiega seadust rikkunud,” lisas ta. 
RMK sai loa teha Noarootsis metsise elupaigas lageraie
[caption id="attachment_226510" align="alignnone" width="898"]
Metsisekukk. Foto: Jaanus Tanilsoo[/caption]
Riigimetsa majandamise keskus (RMK) sai selle aasta jaanuari alguspäevil keskkonnaametilt kolm raieteatist lageraideks, mis lubavad Elbiku metsise püsielupaigas maha võtta kokku 14 hektarit metsa, mis võib looduskaitsjate hinnangul viia sealse metsiseasurkonna hukkumisele.
MTÜ Roheline Läänemaa saatis keskkonnaametile täna kõigi kolme teatise kohta vaidlustuse.
„Selline ulatuslik lageraie kahjustab metsise elutingimusi oluliselt,“ ütles MTÜ eestvedaja Kätlin Tamm.
Metsisekukk. Foto: Jaanus Tanilsoo[/caption]
Riigimetsa majandamise keskus (RMK) sai selle aasta jaanuari alguspäevil keskkonnaametilt kolm raieteatist lageraideks, mis lubavad Elbiku metsise püsielupaigas maha võtta kokku 14 hektarit metsa, mis võib looduskaitsjate hinnangul viia sealse metsiseasurkonna hukkumisele.
MTÜ Roheline Läänemaa saatis keskkonnaametile täna kõigi kolme teatise kohta vaidlustuse.
„Selline ulatuslik lageraie kahjustab metsise elutingimusi oluliselt,“ ütles MTÜ eestvedaja Kätlin Tamm. 
Keskkonnaminister tahab lubada Matsalus linnujahti
[caption id="attachment_293030" align="alignnone" width="2000"]
Matsalu linnuriik meelitab igal aastal tuhandeid inimesi ja palju rohkem rändlinde, sest pakub neile rahulikku peatuspaika. Eduard Laur[/caption]
Keskkonnaminister Rene Kokk algatas eelnõu Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskirja muutmiseks, millega lubataks küttida vareseid, ronki ja kormorane, kes võivad hävitada seal pesitsevate lindude mune.
Eile toimus keskkonnaameti Penijõe kontoris uue kaitse-eeskirja arutelu, mille fookus oli just jahipidamisel. Amet kutsus arutelule omavalitsuste ametnikud ja jahiseltsid, aga linnuteadlasi või looduskaitsjaid kutsutute hulgas polnud.
„Kui soovitakse piirata laidudel näiteks vareste või kormoranide arvukust, kes linnupesi rüüstavad, ja linnujaht on täielikult keelatud, ei saa teha erisust ühe laiu pealt kormoranide koloonia likvideerimiseks,” selgitas Lääneranna volikogu esimees ja Massu jahiseltsi juht Arno Peksar. „Lähtudes kaitse-eeskirja eesmärkidest, milleks on linnustiku kaitsmine, siis mingit vabajahipidamist teistele lindudele kindlasti ei tule.”
Matsalu linnuriik meelitab igal aastal tuhandeid inimesi ja palju rohkem rändlinde, sest pakub neile rahulikku peatuspaika. Eduard Laur[/caption]
Keskkonnaminister Rene Kokk algatas eelnõu Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskirja muutmiseks, millega lubataks küttida vareseid, ronki ja kormorane, kes võivad hävitada seal pesitsevate lindude mune.
Eile toimus keskkonnaameti Penijõe kontoris uue kaitse-eeskirja arutelu, mille fookus oli just jahipidamisel. Amet kutsus arutelule omavalitsuste ametnikud ja jahiseltsid, aga linnuteadlasi või looduskaitsjaid kutsutute hulgas polnud.
„Kui soovitakse piirata laidudel näiteks vareste või kormoranide arvukust, kes linnupesi rüüstavad, ja linnujaht on täielikult keelatud, ei saa teha erisust ühe laiu pealt kormoranide koloonia likvideerimiseks,” selgitas Lääneranna volikogu esimees ja Massu jahiseltsi juht Arno Peksar. „Lähtudes kaitse-eeskirja eesmärkidest, milleks on linnustiku kaitsmine, siis mingit vabajahipidamist teistele lindudele kindlasti ei tule.” 
Silmal tulevad niidurüdi talgud
[caption id="attachment_280631" align="alignnone" width="3063"]
Niidurüdi. Foto: Tarvo Valker[/caption]
Homme, 7. augustil algavatele niidurüdi talgutele on veel vabu kohti.
Talgud kestavad neli päeva, 7.-10. augustini. Talgulised puhastavad Tahu rannaniitu ja ööbivad Silmal. „Niidurüdi tahab pesitsemiseks lagedat rannaniitu,” ütles Eestimaa Looduse Fondi talgukorraldaja Kadri Aller. Kuna loomi karjatatakse vähem, kasvavad rannaniidud täis. „Põõsad ja võsa on hea varitsuspaik rebastele ja kährikutele, kes kütivad rüditibusid,” ütles Aller.
Niidurüdi. Foto: Tarvo Valker[/caption]
Homme, 7. augustil algavatele niidurüdi talgutele on veel vabu kohti.
Talgud kestavad neli päeva, 7.-10. augustini. Talgulised puhastavad Tahu rannaniitu ja ööbivad Silmal. „Niidurüdi tahab pesitsemiseks lagedat rannaniitu,” ütles Eestimaa Looduse Fondi talgukorraldaja Kadri Aller. Kuna loomi karjatatakse vähem, kasvavad rannaniidud täis. „Põõsad ja võsa on hea varitsuspaik rebastele ja kährikutele, kes kütivad rüditibusid,” ütles Aller.