Silt: Tanel Viks

Meremeeste streigi oht tõi esile kitsaskoha: väikesaare ja mandri vaheline laevaühendus ei ole Eesti seaduste järgi elutähtis teenus. Eesti meremeeste sõltumatu ametiühingu (EMSA) ja Vormsi laevaliinil sõitva Kihnu Veeteede vaheline töötüli kollektiivlepingu ja palgatõusu teemal ei leidnud möödunud nädalal lahendust ka riikliku lepitaja vahendusel. EMSA esimees Jüri Lember ütles siis Lääne Elule, et nad jätkavad läbirääkimisi Kihnu Veeteedega omal käel, aga kui kokkuleppeni ei jõuta, siis pole välistatud pikem streik. Vormsi vallavanem Tanel Viks rääkis Lääne Elule, et vallavalitsus meremeeste ja laevafirma töötülisse ei sekku ega hakka poolt valima. „Ühest küljest mõistan töötajaid ja teisest küljest ka ettevõtet,” ütles ta. „Minu isiklik suhtumine ametiühingusse kui sellisesse ükskõik millises riigis on aga negatiivne, sest see ei lähe minu maailmavaatega kokku.” „Meie Vormsil oleme paraku need, kes tõenäoliselt võivad saada kannatada, aga me ei asu ei ühele ega teisele poolele,” rääkis Viks. Pole elutähtis teenus Vallavanem tõstatas küsimuse hoopis riigivõimu tegevusetusest. „Eesti riik peaks siin sekkuma. Teame, et näiteks sadam on elutähtsa teenuse osutaja ja

[caption id="attachment_479825" align="alignnone" width="1920"] Turistid Haapsalus Karja tänaval. Juhan Hepner[/caption] Võimalikku turismimaksu pooldab Läänemaa omavalitsusjuhtidest vaid Vormsi vallavanem. Teised on kõhklevad või on suisa vastu. Eestis on käinud aastaid arutelu, et kas omavalitsused võiksid kehtestada turismimaksu. Sellist maksu kogutakse näiteks mõnes Läti ja Leedu omavalitsuses, kus see on üks või kaks eurot iga inimese iga kohapeal veedetud öö kohta. Mujalgi Euroopas on selline maks. Näiteks massiturismi sihtkohaks olevas Amsterdamis on linnale minev turismitasu 12,5 protsenti majutuse hinnast. Lääne Eluga rääkinud Läänemaa omavalitsusjuhtidest väljendas selget toetust turismimaksu mõttele ainult Vormsi vallavanem Tanel Viks. Tema sõnul on Vormsi soovinud sellist võimalust aastaid. „Mitte küll turismimaksu nime all. Meie oleme tahtnud võimalust kehtestada seda natuke teistmoodi: nii, et praamipiletil oleks piltlikult öeldes euro või paar juures. Üks osa sellest, näiteks kakskümmend protsenti, läheks liinipidajale menetlemiskuluks ja ülejäänu saaks vald endale,” kirjeldas Viks. Vallavanem märkis, et tegelikult on Vormsi probleem sarnane teiste väi

[caption id="attachment_461810" align="alignnone" width="1920"] Vormsi vallavanem Tanel Viks ei oleks pidanud pärast valimisi volikogu edasi juhtima. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Justiits- ja digiministeerium leidis, et Vormsi volikogu 26. mai istungil pidanuks vallavanemaks valitud esimees Tanel Viks (Isamaa) andma istungi edasise juhatamise üle aseesimehele, mitte jätkama ise. Ministeeriumi arvamust 26. mai Vormsi volikogu istungil vastu võetud otsuste õiguspärasuse kohta küsis opositsiooni kuuluv valimisliit Elujõuline Vormsi. Istungi kolmanda päevakorrapunktina valiti senine volikogu esimees Tanel Viks Vormsi uueks vallavanemaks ja järgmise punktina kinnitati uus vallavalitsus. Vallavanemaks valitud Viks jätkas siiski volikogu istungi juhatamist ja tegi seda ka pärast Ove Koska (Isamaa) valimist samal istungil uueks volikogu esimeheks.

[caption id="attachment_476554" align="alignnone" width="384"] Andi Liblikman. Vormsi vald[/caption] Sellest nädalast on Vormsi vallasekretärina ametis Andi Liblikman, kes varem on muuhulgas töötanud Kehtna vallavalitsuses nii juristi kui ka vallasekretärina. Vormsi vallavanema Tanel Viksi sõnul kandideeris ametisse neli inimest. „Oli inimesi, kes nõuetele vastasid, aga neid, kel oleks juristi, vallasekretäri ja kohaliku omavalitsuse kogemus, rohkem ei olnud,” ütles ta. Küsimusele, kas varem Kehtna vallavanemana töötanud Viks kutsus Liblikmani Vormsisse, vastas Viks et nii see polnud. Küll aga lisas ta, et Kehtnas neil Liblikmaniga koostöö klappis. „Olen ennegi märganud, et kui töökohta vahetan, liiguvad endised töötajad mulle järele,” sõnas Viks. Liblikmaniga ei õnnestunud Lääne Elul suhelda, kuid Vormsi valla Facebooki lehel kirjutab ta, et elu on teda viinud eri saartele ja saareriikidesse, mis on talle väga omaseks saanud. „Meie suvekodu on Saaremaal, pere sidemed ja v

[caption id="attachment_475057" align="alignnone" width="1920"] Vormsi volikogu liikmed Veronika Isberg (vasakult), Maris Jõgeva, Madli Paulus, Arvo Allik, Tanel Viks, Ove Koska ja Ivo Sarapuu. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Vormsi volikogu valis teisipäeval nelja poolthäälega uueks vallavanemaks senise volikogu esimehe Tanel Viksi (Isamaa), kuid volikogule uue esimehe valimisel lahkus opositsiooni kuuluv valimisliit Elujõuline Vormsi volikogu istungilt. Pärast seda, kui Vormsi volikogu oli teisipäeval nelja poolthäälega kinnitanud uueks vallavanemaks senise volikogu esimehe Tanel Viksi, asuti valima uut volikogu esimeest. Seitsmeliikmelises volikogus kolme kohaga opositsioonis olev valimisliit Elujõuline Vormsi pidas samal istungil volikogule uue esimehe valimist valla põhimääruse vastaseks ja leidis, et esimeest tuleks valida järgmisel voliko

[caption id="attachment_461648" align="alignnone" width="1920"] Foto Kaire Reiljan[/caption] Vormsi volikogu valis täna uueks vallavanemaks senise volikogu esimehe Tanel Viksi (Isamaa) ja uueks volikogu esimeheks Ove Koska (Isamaa). Volikogu esimehe valimine ajas koalitsiooni ja opositsiooni tülli, mistõttu opositsioon lahkus volikogu istungilt. Vormsi vallavanema kandidaadiks esitati istungil ainult Viks. Oma programmi tutvustades ütles Viks, et kõige olulisem on valla välja toomine turbulentsist, mis on kaasa toonud sagedase vallavanemate vahetumise, ning taastada ametnike töörahu. „Et lõpuks saabuks stabiilsus, sest inimesed on seda väärt ja saar on seda väärt,” ütles Viks. Opositsioonis olev valimisliit Elujõuline Vormsi pooldas vallavanema leidmiseks konkursi korraldamist.

[caption id="attachment_461648" align="alignnone" width="1920"] Foto Kaire Reiljan[/caption] Teisipäeva hommikul hakkab Vormsi volikogu valima uut vallavanemat, kelleks saab suure tõenäosusega senine vallavolikogu esimees Tanel Viks. „Selleks on väga tugev võimalus,” vastas Tanel Viks (Isamaa) pärast esialgset põiklemist küsimusele, kas temast saab uus Vormsi vallavanem. „Puhtalt pragmaatiliselt võttes: kui tahta, et asjad saarel kiiremini liikuma hakkaks, peab vallavanem olema inimene, kes tunneb saare olusid, on omavalitsuse kogemusega ja oskab ka juhtida.” Viks oli Vormsi vallavanem aastatel 2013–2018. Pärast 2017. aasta valimisi valiti ta taas vallavanemaks kuni uue leidmiseni, sest Viks oli juba pärast valimisi teatanud soovist amet maha panna. 2021. aastast tänavu kevadeni oli ta Kehtna vallavanem. „Tanel Viks andis volikogu liikmetele teada, et talle on tehtud ettepanek kandideerida vallavanemaks,” ütles kolme kohaga volikogus opositsioonis oleva valimisliidu Elujõul

[caption id="attachment_466136" align="alignnone" width="1920"] Vormsi volikogu. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Vormsi vald oli Läänemaa omavalitsustest viimane, kes eelarve esimeseks lugemiseks volikogu ette viis. Vallaeelarve esimese variandi esitas vallavalitsus juba detsembris ja seda pidi volikogu lugema jaanuaris. Kuid uus vallavalitsus võttis eelmise vallavõimu koostatud eelnõu muudatuste tegemiseks tagasi. Esmaspäeval luges volikogu muudetud eelnõu esimest korda. „Tuluosa on viidud täpsemaks,” ütles valla finantsjuht-raamatupidaja Age Romulus volikogu istungil. Eelnõu järgi on Vormsi põhitegevuse tulu ligi 1,6 miljonit eurot ja kulu ligi 1,5 miljonit eurot. Suurimad tulual

[caption id="attachment_461655" align="alignnone" width="1920"] Foto Kaire Reiljan[/caption] Kehtna vallavolikogu valis oma viimasel istungil vallavanemaks Vorms

[caption id="attachment_461810" align="alignnone" width="1920"] Vormsi volikogu esimees Tanel Viks. Foto Kaire Reiljan[/caption] Pärast vallavolikogu esimehe ja vallavanema valimist otsustasid Vormsi volinikud esimese asjana määrata endale istungitasu. Otsuse poolt oli neli koalitsioonis oleva Isamaa, vastu kolm opositsiooni volinikku (valimisliit Elujõuline Vormsi). Enne hääletamist tegi opositsiooni liige Maris Jõgeva ettepaneku jätta tasu määramata, kuni hakatakse arutama valla eelarvet ja tekib ülevaade sellest, kas istungitasu üldse on võimalik maksta. Ett