Silt: Tagalaht
20
Keskkonnaministeerium: Tagalaht on parimas seisukorras
[caption id="attachment_382286" align="alignnone" width="2000"]
Kõrgest veeseisust hoolimata ulatus tänavu suvel mererohi veepinnale. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Reedel Haapsalu volikogule Tagalahest kõnelemas käinud keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna juhataja Rene Reisner ütles, et teadlaste hinnangul on laht praegu oma parimas seisukorras.
Reisneri jutust jäi kõlama, et Tagalahe seisundi parandamiseks pole mõtet uuringuid teha, sest uuringud ei too reaalset tulemust, kuid samas ei saa lahe seisukorra parandamiseks uuringuteta midagi teha.
Seni on eri indikaatorite järgi hinnates olnud Tagalahe seisund halb. Indikaatoreid on Reisneri sõnul umbes sada ja neid kasutatakse kõigi veekogude seisundi hindamiseks. „Seisundiindikaatorid näitavad, et olukord on halb, aga need on valed indikaatorid. Normaalne olukord on käes, kui midagi ette võtta, on efekt väike ja olukord võib pärast kardinaalsete uuenduste tegemist muutuda hullemaks,” ütles ta.
Kõrgest veeseisust hoolimata ulatus tänavu suvel mererohi veepinnale. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Reedel Haapsalu volikogule Tagalahest kõnelemas käinud keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna juhataja Rene Reisner ütles, et teadlaste hinnangul on laht praegu oma parimas seisukorras.
Reisneri jutust jäi kõlama, et Tagalahe seisundi parandamiseks pole mõtet uuringuid teha, sest uuringud ei too reaalset tulemust, kuid samas ei saa lahe seisukorra parandamiseks uuringuteta midagi teha.
Seni on eri indikaatorite järgi hinnates olnud Tagalahe seisund halb. Indikaatoreid on Reisneri sõnul umbes sada ja neid kasutatakse kõigi veekogude seisundi hindamiseks. „Seisundiindikaatorid näitavad, et olukord on halb, aga need on valed indikaatorid. Normaalne olukord on käes, kui midagi ette võtta, on efekt väike ja olukord võib pärast kardinaalsete uuenduste tegemist muutuda hullemaks,” ütles ta. 
Haapsalu reovesi jääb kuuel kuul aastast puhastamata
[caption id="attachment_286839" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu veevärgi reoveepuhasti juhataja Ando Laanesoo võtab veeproovi kohast, kust puhastatud vesi Tagalahte läheb. Urmas Lauri[/caption]
Umbes kuuel kuul aastast, mil temperatuur on alla 12 kraadi, ei tööta Haapsalu reoveepuhasti korralikult, mistõttu linna solk toidab endist viisi Tagalahte lämmatava pilliroo vohamist.
„Kui heitvesi oleks piirnormidele vastav, siis oleks aastane lämmastikukogus, mis lahte siseneb, umbes 800 kg võrra väiksem,” ütles Tartu ülikooli keskkonnatehnoloogia teadur Kuno Kasak Lääne Elule.
Haapsalu Tagalaht on Eesti kõige halvemas seisus veekogu. Selle üks põhjus on liiga palju toitaineid, sh lämmastikku ja fosforit vees. Laht on madal ja roostikku kasvanud ning kõik ained, mis sinna satuvad, jäävad paigale ega haju. Lämmastik ja fosfor soodustavad vetikate jm taimede kasvu ning hoogustavad kinnikasvamist.
Haapsalu reoveepuhastist väljuvale veele on kehtestatud normid, millele heitvesi aga ei vasta.
Haapsalu veevärgi reoveepuhasti juhataja Ando Laanesoo võtab veeproovi kohast, kust puhastatud vesi Tagalahte läheb. Urmas Lauri[/caption]
Umbes kuuel kuul aastast, mil temperatuur on alla 12 kraadi, ei tööta Haapsalu reoveepuhasti korralikult, mistõttu linna solk toidab endist viisi Tagalahte lämmatava pilliroo vohamist.
„Kui heitvesi oleks piirnormidele vastav, siis oleks aastane lämmastikukogus, mis lahte siseneb, umbes 800 kg võrra väiksem,” ütles Tartu ülikooli keskkonnatehnoloogia teadur Kuno Kasak Lääne Elule.
Haapsalu Tagalaht on Eesti kõige halvemas seisus veekogu. Selle üks põhjus on liiga palju toitaineid, sh lämmastikku ja fosforit vees. Laht on madal ja roostikku kasvanud ning kõik ained, mis sinna satuvad, jäävad paigale ega haju. Lämmastik ja fosfor soodustavad vetikate jm taimede kasvu ning hoogustavad kinnikasvamist.
Haapsalu reoveepuhastist väljuvale veele on kehtestatud normid, millele heitvesi aga ei vasta. 
Haapsalu Tagalahe päästab süvendamine
[caption id="attachment_272990" align="alignnone" width="1024"]
Kuigi tuttpüttidel on mõnus roostikus pesa punuda, tuleb roogu Tagalahel regulaarselt niita. Arvo Tarmula[/caption]
Haapsalu Tagalahe seisundi eksperdihinnang ärritas Läänemaa omavalitsustegelasi, kelle sõnul on uuringu järeldusi korduvalt kuuldud.
Kuigi uuringufirma Skepast ja Puhkim ekspert Marju Kaivupalu pakkus välja konkreetse lahenduse – puhastada setetest osa Tagalahe põhjast –, ärritas tema ettekanne Haapsalu linnavalitsuse ja Lääne-Nigula vallavalitsuse ametnikke.
Kuigi tuttpüttidel on mõnus roostikus pesa punuda, tuleb roogu Tagalahel regulaarselt niita. Arvo Tarmula[/caption]
Haapsalu Tagalahe seisundi eksperdihinnang ärritas Läänemaa omavalitsustegelasi, kelle sõnul on uuringu järeldusi korduvalt kuuldud.
Kuigi uuringufirma Skepast ja Puhkim ekspert Marju Kaivupalu pakkus välja konkreetse lahenduse – puhastada setetest osa Tagalahe põhjast –, ärritas tema ettekanne Haapsalu linnavalitsuse ja Lääne-Nigula vallavalitsuse ametnikke. 
Haapsalus tulevad linnalehmad promenaadile
[caption id="attachment_236221" align="alignright" width="900"]
Šoti mägiveised Highlandis, Glenlivetis. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Linnalehmad jalutavad rannakarjamaadel Pärnus ja Kuressaares, tänavu lisanduvad ka Haapsalu ja Tallinn.
Haapsalu otsib 17 hektari suurusele rannaalale rentnikku, kes hakkaks seal loomi karjatama. Rannakarjamaa pügamiseks piisab umbes tosinast veisest.
Karjatatava alana on välja pakutud Tagalahe äärset ala alates Promenaadist, Jaan Poska pargist kuni veevärgi puhastusseadmeteni.
„Praegu pole veel midagi rääkida,“ nentis linnavalitsuse arenguspetsialist Ülla Paras. „Maa-ala rendile andmise vastu pole keegi pole veel huvi tundnud. Südamest loodan, et tuleb huvilisi.“
Šoti mägiveised Highlandis, Glenlivetis. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Linnalehmad jalutavad rannakarjamaadel Pärnus ja Kuressaares, tänavu lisanduvad ka Haapsalu ja Tallinn.
Haapsalu otsib 17 hektari suurusele rannaalale rentnikku, kes hakkaks seal loomi karjatama. Rannakarjamaa pügamiseks piisab umbes tosinast veisest.
Karjatatava alana on välja pakutud Tagalahe äärset ala alates Promenaadist, Jaan Poska pargist kuni veevärgi puhastusseadmeteni.
„Praegu pole veel midagi rääkida,“ nentis linnavalitsuse arenguspetsialist Ülla Paras. „Maa-ala rendile andmise vastu pole keegi pole veel huvi tundnud. Südamest loodan, et tuleb huvilisi.“