Silt: Silvia Urgas
Silvia Urgas: maailmalõpp 17kraadise oktoobri leekides
[caption id="attachment_163557" align="alignright" width="300"]
Silvia Urgas. Foto: Arvo Tarmula[/caption]ÜRO hoiatas esmaspäeval maailma, et kui kliimasoojenemist ei suudeta järgmiste kümnendite jooksul piirata 1,5kraadise temperatuuritõusuga, ootavad kogu planeeti ees traagilised tagajärjed: merevee tõus, ekstreemsed kuumalained, loomade, lindude ja korallrahude hukkumine.
Isegi kui kliima muutubki keskmiselt „vaid” 1,5 kraadi soojemaks, saabuvad kõik loetletud tagajärjed siiski, kuid väiksemal skaalal. ÜRO raporti koostanud teadlased soovisid lüüa häirekella ja teatud määral see neil õnnestuski. Paar päeva püsisid arutelud meie planeedi tuleviku ja selle üle, mida meie kõigi ühise kodu päästmiseks teha annab, veebiuudiste tipus. Ehk mõjutas meediakajastus mõnda inimest tarbimist vähendama, näiteks bussiga tööle sõitma või tanklasse oma kohvitopsi kaasa võtma. Isiklikult olen end viimastel päevadel sundinud biolagunevaid jäätmeid eraldi sorteerima. Ühele inimesele imeväike, kuid samas seletamatult tüütu samm. Tavaprügi vahele ladestatuna eraldavad biojäätmed metaani, aidates nõnda kaasa kasvuhooneefektile ja takistades teiste jäätmete taaskasutust. Samal põhjusel ei aita maailma päästa biolagunevad ühekordsed toidunõud, neid valesti käideldes võib hea asemel hoopis halba teha.
Hiljuti ostsin endale taaskasutatava joogikõrre. Koos sellega, et aina julgem on väljas käies kõrrest või plasttopsist keelduda, siiski samm parema homse poole. Ühe väikese inimese eluviisi muudatus võib tähendada palju, kuid selleks peaks inimene olema suurkorporatsiooni või riigi juht.
Silvia Urgas. Foto: Arvo Tarmula[/caption]ÜRO hoiatas esmaspäeval maailma, et kui kliimasoojenemist ei suudeta järgmiste kümnendite jooksul piirata 1,5kraadise temperatuuritõusuga, ootavad kogu planeeti ees traagilised tagajärjed: merevee tõus, ekstreemsed kuumalained, loomade, lindude ja korallrahude hukkumine.
Isegi kui kliima muutubki keskmiselt „vaid” 1,5 kraadi soojemaks, saabuvad kõik loetletud tagajärjed siiski, kuid väiksemal skaalal. ÜRO raporti koostanud teadlased soovisid lüüa häirekella ja teatud määral see neil õnnestuski. Paar päeva püsisid arutelud meie planeedi tuleviku ja selle üle, mida meie kõigi ühise kodu päästmiseks teha annab, veebiuudiste tipus. Ehk mõjutas meediakajastus mõnda inimest tarbimist vähendama, näiteks bussiga tööle sõitma või tanklasse oma kohvitopsi kaasa võtma. Isiklikult olen end viimastel päevadel sundinud biolagunevaid jäätmeid eraldi sorteerima. Ühele inimesele imeväike, kuid samas seletamatult tüütu samm. Tavaprügi vahele ladestatuna eraldavad biojäätmed metaani, aidates nõnda kaasa kasvuhooneefektile ja takistades teiste jäätmete taaskasutust. Samal põhjusel ei aita maailma päästa biolagunevad ühekordsed toidunõud, neid valesti käideldes võib hea asemel hoopis halba teha.
Hiljuti ostsin endale taaskasutatava joogikõrre. Koos sellega, et aina julgem on väljas käies kõrrest või plasttopsist keelduda, siiski samm parema homse poole. Ühe väikese inimese eluviisi muudatus võib tähendada palju, kuid selleks peaks inimene olema suurkorporatsiooni või riigi juht.