Silt: Saueaugu teatritalu
Saueaeugu teatrisuve avavad pokud ja kratid
[caption id="attachment_325509" align="alignnone" width="2000"]
Lavastaja Margus Kasterpalu koos Saueaugu suvise lastelavastuse osalistega, kogenud näitlejate nukkude Kratu ja Krataga, kes oma esimese rolli tegid Vanemuise teatris juba 2004. aastal. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Lavastaja Margus Kasterpalu lõikab teisel koroonakevadel Saueaugul õunapuid ja peab hinge kinni, et teatrisuvi läheks täie ette.
Suvi 2021 peaks tooma vaatjate ette „Kadunud kodu” – mullu valminud suvelavastuse, mis sai äsja kutse Draamafestivalile hoolimata sellest, et esietendust pole veel olnudki, ning tuttuue lastetüki Edgar Valteri ainetel.
Küsimusele, kas saame suveplaanidest rääkida, vastab Kasterpalu, et saame, aga jääme tingiva kõneviisi juurde. Kuigi plaanid on tehtud, võib suvi alt vedada. „Plaanide realiseerumine – see on ju iseasi,” ütleb Kasterpalu. „Seda ei oska ma ütelda, mis ta meile toob, kui rangeid piiranguid ja reegleid, mida peab täitma.”
Mullu valmis Saueaugul Kasterpalu ja lavastaja ning dramaturgi Priit Põldma teatritükk „Kadunud kodu” Ernst Enno tekstide ainetel. „Valmistasime ta ette, aga suurele publikule mängida ei saanudki,” ütleb Kasterpalu. Seisis ju toonasel kontrolletenduse kavalehelgi: esietendus Saueaugu teatritalus 2021. aasta juulis.
Lavastaja Margus Kasterpalu koos Saueaugu suvise lastelavastuse osalistega, kogenud näitlejate nukkude Kratu ja Krataga, kes oma esimese rolli tegid Vanemuise teatris juba 2004. aastal. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Lavastaja Margus Kasterpalu lõikab teisel koroonakevadel Saueaugul õunapuid ja peab hinge kinni, et teatrisuvi läheks täie ette.
Suvi 2021 peaks tooma vaatjate ette „Kadunud kodu” – mullu valminud suvelavastuse, mis sai äsja kutse Draamafestivalile hoolimata sellest, et esietendust pole veel olnudki, ning tuttuue lastetüki Edgar Valteri ainetel.
Küsimusele, kas saame suveplaanidest rääkida, vastab Kasterpalu, et saame, aga jääme tingiva kõneviisi juurde. Kuigi plaanid on tehtud, võib suvi alt vedada. „Plaanide realiseerumine – see on ju iseasi,” ütleb Kasterpalu. „Seda ei oska ma ütelda, mis ta meile toob, kui rangeid piiranguid ja reegleid, mida peab täitma.”
Mullu valmis Saueaugul Kasterpalu ja lavastaja ning dramaturgi Priit Põldma teatritükk „Kadunud kodu” Ernst Enno tekstide ainetel. „Valmistasime ta ette, aga suurele publikule mängida ei saanudki,” ütleb Kasterpalu. Seisis ju toonasel kontrolletenduse kavalehelgi: esietendus Saueaugu teatritalus 2021. aasta juulis. 
Saueaugu teatritalu teeb sel suvel kummarduse Masingule
[caption id="attachment_279657" align="alignnone" width="1134"]
Noored näitlejad Grete Jürgenson ja Elar Vahter kehastuvad Saueaeugul viimast aastat Estriks ja Vidrikuks. Foto Urmas Lauri[/caption]
Saueaugu teatritalu tähistab sel suvel Uku Masingu 110. sünniaastapäeva „Ilmavõõra” lavastuse, Raadio Ööülikooli avaliku salvestuse ja kontserdiga.
Noored näitlejad Grete Jürgenson ja Elar Vahter kehastuvad Saueaeugul viimast aastat Estriks ja Vidrikuks. Foto Urmas Lauri[/caption]
Saueaugu teatritalu tähistab sel suvel Uku Masingu 110. sünniaastapäeva „Ilmavõõra” lavastuse, Raadio Ööülikooli avaliku salvestuse ja kontserdiga. 
Pärast „Ilmavõõrast” 2018. aasta suvel – järelkiri Kaplinski ja Masingu ainetel
[caption id="attachment_245343" align="aligncenter" width="600"]
Suvearmastus: Meister (Aleksander Eelmaa) ja Ester (Grete Jürgenson). Foto: Marion Undusk[/caption]Millegipärast meenub just see lause: „Mullasel aiateel, millele kippus kasvama rohelist sammalt, jooksis kuldnokke.”
Selle lausega algab Uku Masingu romaan „Rapanui vabastamine” ja õigupoolest pole mul olnud aimugi, et see lause on mul peas, olnud peas juba 30 aastat. „Ilmavõõra” etendus Saueaugu teatritalus on äsja lõppenud ja taevas kumab, nagu võiks kumada Magellani pilv.
Mõnes mõttes oli paras julgustükk, et Margus Kasterpalu kutsus Saueaugule teatrit tegema just noored, ja et kutsutud valisid välja just Jaan Kaplinski ja Uku Masingu loo. Aga eks Saueaugul ole ennegi tehtud asju, millel on nii pikk slepp taga ja pühapaiste ümber, et jäta või tegemata. Tagantjärele on ikka hea olnud, et on tehtud.
Ega seda, et lugu on Kaplinski ja Masingu ainetel, muidugi kuskil otse välja öelda. Oldaks nagu poolel teel – tahaks nagu jutustada pärislugu, aga hästi ei julge ka. „Ilmavõõra” teksti autor Priit Põldma on „Ilmavõõrast” nimetanud isegi kahekordseks fiktsiooniks, fiktsiooniks ruudus, aga mida see õigupoolest tähendab? Või mis see loeb. Kui millegi ainetel fiktsioon korrutada iseendaga, siis ehk pöörab see hoopis tagasi ja muutub mingil moel uuesti tõeks. On ju tekst kultuuri- ja kirjandusloolistest viidetest paks, nii et kõiki kohe kinni ei püüa ja avastad tagantjärele.
Suvearmastus: Meister (Aleksander Eelmaa) ja Ester (Grete Jürgenson). Foto: Marion Undusk[/caption]Millegipärast meenub just see lause: „Mullasel aiateel, millele kippus kasvama rohelist sammalt, jooksis kuldnokke.”
Selle lausega algab Uku Masingu romaan „Rapanui vabastamine” ja õigupoolest pole mul olnud aimugi, et see lause on mul peas, olnud peas juba 30 aastat. „Ilmavõõra” etendus Saueaugu teatritalus on äsja lõppenud ja taevas kumab, nagu võiks kumada Magellani pilv.
Mõnes mõttes oli paras julgustükk, et Margus Kasterpalu kutsus Saueaugule teatrit tegema just noored, ja et kutsutud valisid välja just Jaan Kaplinski ja Uku Masingu loo. Aga eks Saueaugul ole ennegi tehtud asju, millel on nii pikk slepp taga ja pühapaiste ümber, et jäta või tegemata. Tagantjärele on ikka hea olnud, et on tehtud.
Ega seda, et lugu on Kaplinski ja Masingu ainetel, muidugi kuskil otse välja öelda. Oldaks nagu poolel teel – tahaks nagu jutustada pärislugu, aga hästi ei julge ka. „Ilmavõõra” teksti autor Priit Põldma on „Ilmavõõrast” nimetanud isegi kahekordseks fiktsiooniks, fiktsiooniks ruudus, aga mida see õigupoolest tähendab? Või mis see loeb. Kui millegi ainetel fiktsioon korrutada iseendaga, siis ehk pöörab see hoopis tagasi ja muutub mingil moel uuesti tõeks. On ju tekst kultuuri- ja kirjandusloolistest viidetest paks, nii et kõiki kohe kinni ei püüa ja avastad tagantjärele. 
Galerii: Saueaugu „Ilmavõõras” sai inspiratsiooni Masingu ja Kaplinski loost
[caption id="attachment_244038" align="aligncenter" width="900"]
"Ilmavõõra" proov Saueaugu teatritalus. Foto: Urmas Lauri[/caption]
2018. aasta 10. juuli pärastlõunal valitseb Saueaugu teatritalu õue peal lämmatav äikese-eelne kuumus.
Pärn õitseb ja sumiseb mesilastest. Õu on lage ja tühi, aga see on näiline nagu Saueaugul ikka. Juba ilmub nurga tagant stammnäitleja Aleksander Eelmaa, külg ees ja sigaret näpus, teretab häbelikult ning libiseb proovisaali paokil ukse vahelt sisse. Seest kostab summutatud hääli. Õues pika puust laua peal lebab lahtine tekstiraamat.
Esietenduseni on 19 päeva. 28. juulil rullub vaatajate ees lahti „Ilmavõõras” – lugu luulest, armastusest ja kosmosest. Või igatsusest, nagu ütleb noor dramaturg, kevadel lavaka lõpetanud Priit Põldma, kes oli „Ilmavõõrast” neli aastat endas kandud. Kaks aastat kutsus teatritalu peremees Margus Kasterpalu Põldmad Saueaugule lavastama ja tasapisi hakaks ka „Ilmavõõras” kuju võtma.
Tänavu toimetavadki Saueaugul noored. „Ilmavõõra” lavastab Ringo Ramul Viljandi kultuuriakadeemia teatrikunsti 11. lennust, lõpetas mullu. Mängivad Grete Jürgenson (Estri osas) samast lennust ja (Vidriku osas) Elar Vahter, kes on Viljandis 4. kursuse tudeng. Muidugi ei saa noored vanadeta hakkama. Eelmaa, kelleta pole Saueaugu suvi üldse mingi õige suvi – aga sellist ei ole olnud – mängib Meistrit, ja Garmen Tabor meistri abikaasat Ellenit.
"Ilmavõõra" proov Saueaugu teatritalus. Foto: Urmas Lauri[/caption]
2018. aasta 10. juuli pärastlõunal valitseb Saueaugu teatritalu õue peal lämmatav äikese-eelne kuumus.
Pärn õitseb ja sumiseb mesilastest. Õu on lage ja tühi, aga see on näiline nagu Saueaugul ikka. Juba ilmub nurga tagant stammnäitleja Aleksander Eelmaa, külg ees ja sigaret näpus, teretab häbelikult ning libiseb proovisaali paokil ukse vahelt sisse. Seest kostab summutatud hääli. Õues pika puust laua peal lebab lahtine tekstiraamat.
Esietenduseni on 19 päeva. 28. juulil rullub vaatajate ees lahti „Ilmavõõras” – lugu luulest, armastusest ja kosmosest. Või igatsusest, nagu ütleb noor dramaturg, kevadel lavaka lõpetanud Priit Põldma, kes oli „Ilmavõõrast” neli aastat endas kandud. Kaks aastat kutsus teatritalu peremees Margus Kasterpalu Põldmad Saueaugule lavastama ja tasapisi hakaks ka „Ilmavõõras” kuju võtma.
Tänavu toimetavadki Saueaugul noored. „Ilmavõõra” lavastab Ringo Ramul Viljandi kultuuriakadeemia teatrikunsti 11. lennust, lõpetas mullu. Mängivad Grete Jürgenson (Estri osas) samast lennust ja (Vidriku osas) Elar Vahter, kes on Viljandis 4. kursuse tudeng. Muidugi ei saa noored vanadeta hakkama. Eelmaa, kelleta pole Saueaugu suvi üldse mingi õige suvi – aga sellist ei ole olnud – mängib Meistrit, ja Garmen Tabor meistri abikaasat Ellenit. 