Silt: robootika
Uuemõisa kooli robot palub vabandust muusikaga
[caption id="attachment_245357" align="aligncenter" width="900"]
Uuemõisa kooli haridustehnoloog Sirje Sinitskaja andis Norra 1. ja 2. klassi lastele Eestit tutvustama tunni osalt eesti keeles. Foto: Maia Tohver[/caption]Uuemõisa kooli kõige väiksemad õpilased lahendavad norralaste, soomlaste, islandlaste ja hispaanlastega võidu probleeme robotite abil.
Uuemõisa lasteaed-algkool arutles terve eelmise õppeaasta Soome, Norra, Islandi ja Hispaania kooliga selle üle, kuidas õpetada lapsed IT abil probleeme lahendama. Õpetajad käivad välismaa koolides, algklassilapsed lahendavad arvutite ja robotite abil ühesuguseid ülesandeid ja vanemad õpilased teevad lahendustest videod, mida omavahel võrreldakse.
“Tänapäeva ühiskond eeldab digitaalset kirjaoskust ja probleemide lahendamise oskust. Meie projektis õpivad lapsed, kuidas lahendada igapäevaelu probleeme robotite, programmeerimise ja rakenduste abil,” rääkis Uuemõisa lastead-algkooli haridustehnoloog Sirje Sinitskaja.
Projekt kannab nime “Codebotting - learning through coding and robots” (e.k. “Koodirobotlus - õppimine programmeerimise ja robotite abil”), mida rahastab Erasmus+ ja veab Uuemõisa kool. Kahe õppeaasta jooksul on viis kokkusaamist - üks igas riigis. Kokkutulekute ajaks tuleb iga kooli lastel ära teha kodune töö, mida siis teiste omadega võrreldakse. Esimene kokkusaamine, kus eestlased andsid ka esimese ülesande, oli möödunud sügisel Uuemõisas.
Kui oled pahandusega hakkama saanud
Esimene elulise probleemina anti lastele lahendada olukord, kus laps on pahandusega hakkama saanud ja nüüd tuleb tal vanematega lepitust otsida.
Lahendused olid õige erinevad. Eesti lapsed otsustasid, et muusika aitab alati ja panid roboti muusikat esitama.
Uuemõisa kooli haridustehnoloog Sirje Sinitskaja andis Norra 1. ja 2. klassi lastele Eestit tutvustama tunni osalt eesti keeles. Foto: Maia Tohver[/caption]Uuemõisa kooli kõige väiksemad õpilased lahendavad norralaste, soomlaste, islandlaste ja hispaanlastega võidu probleeme robotite abil.
Uuemõisa lasteaed-algkool arutles terve eelmise õppeaasta Soome, Norra, Islandi ja Hispaania kooliga selle üle, kuidas õpetada lapsed IT abil probleeme lahendama. Õpetajad käivad välismaa koolides, algklassilapsed lahendavad arvutite ja robotite abil ühesuguseid ülesandeid ja vanemad õpilased teevad lahendustest videod, mida omavahel võrreldakse.
“Tänapäeva ühiskond eeldab digitaalset kirjaoskust ja probleemide lahendamise oskust. Meie projektis õpivad lapsed, kuidas lahendada igapäevaelu probleeme robotite, programmeerimise ja rakenduste abil,” rääkis Uuemõisa lastead-algkooli haridustehnoloog Sirje Sinitskaja.
Projekt kannab nime “Codebotting - learning through coding and robots” (e.k. “Koodirobotlus - õppimine programmeerimise ja robotite abil”), mida rahastab Erasmus+ ja veab Uuemõisa kool. Kahe õppeaasta jooksul on viis kokkusaamist - üks igas riigis. Kokkutulekute ajaks tuleb iga kooli lastel ära teha kodune töö, mida siis teiste omadega võrreldakse. Esimene kokkusaamine, kus eestlased andsid ka esimese ülesande, oli möödunud sügisel Uuemõisas.
Kui oled pahandusega hakkama saanud
Esimene elulise probleemina anti lastele lahendada olukord, kus laps on pahandusega hakkama saanud ja nüüd tuleb tal vanematega lepitust otsida.
Lahendused olid õige erinevad. Eesti lapsed otsustasid, et muusika aitab alati ja panid roboti muusikat esitama. 
Innokas astub virtuaalreaalsusse
[caption id="attachment_233991" align="alignright" width="900"]
Innokas. Foto. Arvo Tarmula[/caption]Innovatsioonikeskuses Innokas valmistutakse hüppeks tulevikku – veel enne suve avatakse seal virtuaalreaalsuskeskus.
Innokas väärib tõesti oma nime. Eesti ainukese omataolise innovatsioonikeskuse looja ja juhi Angela Leppiku sõnul on neil praegu olemas 28 tasandi robotid. See tähendab, et alustati kõige lihtsamate, esimese tasandi pisirobotitega, ja sammhaaval keerukamate poole liikudes on Innokas nelja aasta jooksul täienenud 27 järjest keerulisema robotiga.
Innokas ja poisid-tüdrukud, kes seal käivad, kasvavad ja arenevad koos. Innoka tehnoloogiaõpetaja ja õpilasfirmade juhendaja Annika Tammelehe sõnul ei tähenda see muidugi, et kõik Innokas käivad lapsed on samal joonel. Igaüks on nii kaugel, kui ta parasjagu on, ning nooremad tegijad saavad vanemate tegemisi jälgides innustust ja õpetust. „Laps tuleb ja tegeleb täpselt sellega, mis tal eelmisel korral pooleli jäi,” selgitas Tammeleht.
„Lapsed ei õpi siin mitte ainult silmade ja kätega, vaid haaravad nagu otse õhust,” lisas Leppik. Innoka võlu on see, et seal saab leiutada ja katsetada. Keegi ei kirjuta ette, mida roboteid tegema panna. Hindeid ka ei ole. See kõik meeldib lastele kohe väga.
Innokas on nii populaarne ja tuntud, et siin käivad lapsed üle kogu riigi ja koolid tulevad kohale suisa bussidega. „Teist samasuguste võimalustega kohta Eestis lihtsalt pole. Me oleme ainulaadsed,” ütles Leppik.
Innokas. Foto. Arvo Tarmula[/caption]Innovatsioonikeskuses Innokas valmistutakse hüppeks tulevikku – veel enne suve avatakse seal virtuaalreaalsuskeskus.
Innokas väärib tõesti oma nime. Eesti ainukese omataolise innovatsioonikeskuse looja ja juhi Angela Leppiku sõnul on neil praegu olemas 28 tasandi robotid. See tähendab, et alustati kõige lihtsamate, esimese tasandi pisirobotitega, ja sammhaaval keerukamate poole liikudes on Innokas nelja aasta jooksul täienenud 27 järjest keerulisema robotiga.
Innokas ja poisid-tüdrukud, kes seal käivad, kasvavad ja arenevad koos. Innoka tehnoloogiaõpetaja ja õpilasfirmade juhendaja Annika Tammelehe sõnul ei tähenda see muidugi, et kõik Innokas käivad lapsed on samal joonel. Igaüks on nii kaugel, kui ta parasjagu on, ning nooremad tegijad saavad vanemate tegemisi jälgides innustust ja õpetust. „Laps tuleb ja tegeleb täpselt sellega, mis tal eelmisel korral pooleli jäi,” selgitas Tammeleht.
„Lapsed ei õpi siin mitte ainult silmade ja kätega, vaid haaravad nagu otse õhust,” lisas Leppik. Innoka võlu on see, et seal saab leiutada ja katsetada. Keegi ei kirjuta ette, mida roboteid tegema panna. Hindeid ka ei ole. See kõik meeldib lastele kohe väga.
Innokas on nii populaarne ja tuntud, et siin käivad lapsed üle kogu riigi ja koolid tulevad kohale suisa bussidega. „Teist samasuguste võimalustega kohta Eestis lihtsalt pole. Me oleme ainulaadsed,” ütles Leppik. 
Asukülas loodi robootikaring Nutipesa
[caption id="attachment_228563" align="alignright" width="300"]
Asukülas loodi robootikaring Nutipesa. Foto: Andi Sildaru[/caption]
„Kuna Haapsalus avatakse söögikoht nimega Vutipesa, siis välgatas, et miks meil ei võiks olla robootikaring nimega Nutipesa,“ selgitas Asuküla raamatukoguhoidja Imbi Sildaru.
Laupäeval toimunud esimeses tunnis tutvuti robootikakomplektiga Lego Education Mindstorm EV3 ja ehitati roboteid. „See ei ole tavapärane Lego, seda saab ja tulebki programmeerida,“ tutvustas Sildaru nüüdisaja Lego.
Kohale oli tulnud 11 Asuküla kandi last. „Lapsi tuli rohkem, kui me oskasime oodata,“ nentis Sildaru. Koos Anu Aljaste-Sitsiga MTÜst Loov Noor suutsid nad kahekesi lapsi siiski asjakohaselt juhendada.
Hajaastustusega paikkonnas käivad lapsed eri koolides ning Asuküla seltsimajas toimuvad ettevõtmised on need, kus naabrite lapsed omavahel üle pika aja kokku saavad.
„Hästi toredasti omavahel klappisid,“ tõdes Sildaru.
Asuküla seltsil on kolm EV3 komplekti, igas komplektis üle 500 legojupi. Esimese ülesandena sorteerisid lapsed detailid ning seejärel jaguneti robotiehitamiseks meeskondadesse.
Asukülas loodi robootikaring Nutipesa. Foto: Andi Sildaru[/caption]
„Kuna Haapsalus avatakse söögikoht nimega Vutipesa, siis välgatas, et miks meil ei võiks olla robootikaring nimega Nutipesa,“ selgitas Asuküla raamatukoguhoidja Imbi Sildaru.
Laupäeval toimunud esimeses tunnis tutvuti robootikakomplektiga Lego Education Mindstorm EV3 ja ehitati roboteid. „See ei ole tavapärane Lego, seda saab ja tulebki programmeerida,“ tutvustas Sildaru nüüdisaja Lego.
Kohale oli tulnud 11 Asuküla kandi last. „Lapsi tuli rohkem, kui me oskasime oodata,“ nentis Sildaru. Koos Anu Aljaste-Sitsiga MTÜst Loov Noor suutsid nad kahekesi lapsi siiski asjakohaselt juhendada.
Hajaastustusega paikkonnas käivad lapsed eri koolides ning Asuküla seltsimajas toimuvad ettevõtmised on need, kus naabrite lapsed omavahel üle pika aja kokku saavad.
„Hästi toredasti omavahel klappisid,“ tõdes Sildaru.
Asuküla seltsil on kolm EV3 komplekti, igas komplektis üle 500 legojupi. Esimese ülesandena sorteerisid lapsed detailid ning seejärel jaguneti robotiehitamiseks meeskondadesse.
