Silt: Rea Raus

[caption id="attachment_370090" align="aligncenter" width="2000"] Vidruka mesinik Eda Proos kauples neljapäeval Haapsalu turul eelmisel päeval tarudest võetud meega. Foto: Urmas Lauri[/caption] Hoolimata kerkinud hinnast vallutab läänemaine värske mesi siinseid turulette ja läheb hästi kaubaks ka Tallinnas. „Siin on eile võetud. Siin on 1. juulil võetud. Siin on jaanipäeval võetud. Siin on mullune,” vuristas Vidruka mesinik Eda Proos neljapäeval Haapsalu turul. Leti ees vonkles saba, elevil kunded takseerisid kuldset linnumagusat täis purke. Kuigi mullust mett müüs Proos mulluse hinnaga, kõlas vastuseks alati: „Eilset, palun!” Esimeste minutitega oli Proosil 50-liitrisest purgist kümmekond juba müüdud. Linnamäe mesinik Hardi Haabel laadis neljapäeva hommikul üle saja kilo mett peale, pani autole hääled sisse ja logistas Tallinna. „Püsikunded. Lepin kokku, viin kõigile korraga kohale,” ütles Haabel. Mee eest tuleb ostjail välja käia rohkem kui mullu. „Euro panime otsa. Taara on kallim. Kütus on kallim. Kõik on kallim,” ütles Haabel.

[caption id="attachment_326501" align="alignnone" width="1600"] Läänemaa vähiühing tahab osa nende arvele laekunud 1000 eurost kasutada liikmetele suviste ürituste korradamiseks. Foto: Läänemaa vähiühing[/caption] Lääne ringkonnaprokuratuur pikendas mullu detsembris lõppema pidanud projekti, millega süüdlasel on võimalik oma tegu heastada sihtotstarbelise annetusega ühiskonna hüvanguks. Läinud aastal katsetas Lääne ringkonnaprokuratuur esimesena Eestis võimalust, et oportuniteediga lõpetatud kriminaalasjade puhul ei maksnud süüdlane trahvi riigieelarvesse, vaid suunas selle hoopis mõnele mittetulundusühingule. Katseaeg osutus edukaks ja ringkonnaprokuratuur otsustas seda pikendada. Kui detsembri alguses oli sel viisil tehtud MTÜdele ligi 80 makset, siis nüüd on Lääne ringkonna juhtivprokuröri Kristine Tamme andmetel kuues Lääne ringkonda kuuluvas maakonnas tehtud sihtotstarbelisi makseid 123 korral, Läänemaal kümmekond.

[caption id="attachment_323191" align="alignnone" width="2000"] Rea Raus, jätkusuutliku arengu ekspert, PhD[/caption] Vaktsiinid on olnud ajaloo ühed olulisemad avastused. Alates rõugeepideemia ohjamisest ajaloos kuni tänapäevani on vaktsiinid päästnud palju elusid. Samas on vaktsiinide kiirustades väljatöötamisega kaasnenud ka probleeme. Kurikuulsaks sai nn seagripivaktsiin, mis sai küll Euroopas kasutusloa ja kiiresti kasutusele võeti, kuid üsna pea selgus, et see võib põhjustada tõsiseid tüsistusi ja jäävaid tervisekahjustusi. Seetõttu eemaldati nimetatud vaktsiin turult. Astra-Zeneca koroonavaktsiin, mida Eestis kasutatakse, on Reutersi andmetel kõrvaltoimete tõttu samuti küsimusi tekitanud. Ka valesti korraldatud vaktsineerimine võib tuua kaasa asjatuid probleeme ja segadust, mida korrektsel informeerimisel ei peaks tekkimagi. Oluline on enne vaktsineerimist tutvuda vaktsiini tootja antud informatsiooniga, vaktsiini infolehtedega.

[caption id="attachment_323191" align="alignnone" width="2000"] Rea Raus, jätkusuutliku arengu ekspert, PhD[/caption] Eri valdkondade teadlased üle maailma otsivad lahendusi praegusele koroonakriisile. Teadlased viroloogidest ja bakterioloogidest kuni psühholoogide ja sotsiaalteadlasteni välja uurivad, kuidas ja mida kriis meiega teeb ning milline oleks väljapääs üksikisikuid ja ühiskondi muserdavast olukorrast. See töö kannab juba vilja, järjest enam tuleb turule uusi vaktsiine, ravimeid, aga ka uudiseid muudest olulistest avastustest, mis kriisi mõjutavad. Siinkohal siis ülevaade sellest, mis koroonaviiruse tuvastamiseks kasutatavate PCR-testide maailmas uut on.

[caption id="attachment_316658" align="alignnone" width="2000"] Läänemaa ühisgümnaasiumi õpetaja Rea Raus asutas kodulähedase metsatuka majandamiseks mittetulundusühingu. Arvo Tarmula[/caption] Maist lähevad kõik Lääne ringkonnas kriminaalkaristusena määratud trahvid riigi ühise rahapaja asemel mõnele mittetulundusühingule, projekti algusest on viie maakonna MTÜd saanud kokku 80 makset. „Projekti idee on pärit seadusest, kus on juba aastaid olnud olemas võimalus kriminaalasja lõpetamisel seatud kohustus sihtotstarbeliselt ühiskonna hüvanguks suunata. Seda seadusesätet ei ole siiani kasutatud, sest ei ole olnud selgeid reegleid, kuidas seda teha,” rääkis Lääne ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kristine Tamm.

[caption id="attachment_305909" align="aligncenter" width="2000"] Mahemajanduse ja säästva eluviisi eest võitlev õpetaja Rea Raus kindlustas oma positsioone Keskerakonnas, saades Haapsalu munitsipaalettevõtte nõukogu esimeheks. Foto: Urmas Lauri[/caption] Haapsalu linnavolikogu esimees Jaanus Karilaid astus tagasi oma kohtadelt Haapsalu Linnahoolduse ja Haapsalu Linnamajanduse nõukogus, esimeses astub tema asemele [caption id="attachment_305908" align="aligncenter" width="2000"] Toomas Schmidt saab Haapsalu Linnahoolduse nõukogu esimeheks. Foto: Arvo Tarmula[/caption] ja teises võttis teatepulga üle Rea Raus. „Pärast Eesti Panga nõukogu liikmeks saamist tuleb midagi delegeerida. Volikogu esimees, riigikogu õiguskomisjoni esimees, Keskerakonna aseesimees – tööpõld on niigi piisavalt suur,” põhjendas Karilaid oma taandumist. „Toomas Schmidt toob oma pädevusega heakorda Ridala mõõdet, Rea Raus jällegi rohelist mõttetahku,” selgitas ta valiku tagamaid. Kuigi kohad linnafirmade nõukogudes on võimuerakondade vahel täpselt ära jagatud ja mõeldud üldiselt erakonna liikmetele, kinnitasid nii Karilaid kui ka Isamaasse kuuluv ja valimisliidu Meie Inimesed ridades Haapsalu volikokku kandideerinud Toomas Schmidt, et seekord on koer mujale maetud. 
„Minu jaoks on tähtis, et Ridala asjad ka korda saaksid,” kostis Schmidt.

Keskkonnaamet valmistab ette Paralepa ja Pullapää metsa riikliku kaitseta jätmist, mis annab riigimetsa majandamise keskusele (RMK) rohelise tule seal metsa raiuma hakata. Osa Paralepa ja Pullapää metsast, kus asuvad linlaste ja turistide poolt armastatud terviserajad, kuulub linnale, suurem osa aga riigile ehk RMK-le. Tänavu kevadel oli Haapsalu aselinnapeal Helen Rammul telefonivestlus keskkonnaameti kaitse planeerimise spetsialisti Elle Puurmanniga. Viimane mainis, et linn peaks üldplaneeringut tehes arvestama sellega, et Paralepa ja Pullapää mets arvatakse kaitse alt välja.