Silt: Mikk Lõhmus
37
Nõva kooli vanemat astet ähvardab sulgemine
[caption id="attachment_290275" align="alignnone" width="1024"]
Nõva kooli direktor Peeter Kallas otsib võimalust, kuidas kooli
odavamalt majandada. Urmas Lauri[/caption] Lääne-Nigula vald peab enne tuleva aasta 1. aprilli otsustama, kas sulgeda Nõva kooli 7.–9. klass või jätta need veel üheks kooliaastaks avatuks. Lääne-Nigula vallavanema Mikk Lõhmuse sõnul on kaks võimalust – 7.–9. klass kinni panna või õppekorraldus üle vaadata, sest kooli pidamine on liiga kallis. „Kindlasti ei saa kool jääda nii, nagu on. Midagi tuleb muuta,” ütles Lõhmus. Nõva koolis käib 16 last, tuleval aastal 14 last, palgal on 11 õpetajat. Õpetajatele palka maksab küll riik, aga et lapsi on nii vähe, ei tule riigi antust välja. Lõhmuse sõnul maksab vald Nõva õpetajate töötasuks aastas juurde 100 000 eurot. „Riigilt tuleb 50 000, palgakulu on 150 000,” ütles Lõhmus.
Nõva kooli direktor Peeter Kallas otsib võimalust, kuidas kooliodavamalt majandada. Urmas Lauri[/caption] Lääne-Nigula vald peab enne tuleva aasta 1. aprilli otsustama, kas sulgeda Nõva kooli 7.–9. klass või jätta need veel üheks kooliaastaks avatuks. Lääne-Nigula vallavanema Mikk Lõhmuse sõnul on kaks võimalust – 7.–9. klass kinni panna või õppekorraldus üle vaadata, sest kooli pidamine on liiga kallis. „Kindlasti ei saa kool jääda nii, nagu on. Midagi tuleb muuta,” ütles Lõhmus. Nõva koolis käib 16 last, tuleval aastal 14 last, palgal on 11 õpetajat. Õpetajatele palka maksab küll riik, aga et lapsi on nii vähe, ei tule riigi antust välja. Lõhmuse sõnul maksab vald Nõva õpetajate töötasuks aastas juurde 100 000 eurot. „Riigilt tuleb 50 000, palgakulu on 150 000,” ütles Lõhmus.
Opositsioon süüdistab vallavanemat tööluusis
[caption id="attachment_288839" align="aligncenter" width="2000"]
Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus (paremalt kolmas) pidi volikogule aru andma, miks ta septembriistungist osa ei võtnud. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Lääne-Nigula volikogu liikmed, reformierakondlased Jaanus Ratas ja Marek Topper tahtsid volikogu viimasel istungil saada selgust, kas vallavanem on teinud tööluusi või on hoopis volikogu esimees oma töö tegemata jätnud.
Arupärimisele tõukas neid tõsiasi, et septembris ei osalenud vallavanem Mikk Lõhmus volikogu istungil, samas polnud ta ka ametlikult puhkusel.
Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus (paremalt kolmas) pidi volikogule aru andma, miks ta septembriistungist osa ei võtnud. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Lääne-Nigula volikogu liikmed, reformierakondlased Jaanus Ratas ja Marek Topper tahtsid volikogu viimasel istungil saada selgust, kas vallavanem on teinud tööluusi või on hoopis volikogu esimees oma töö tegemata jätnud.
Arupärimisele tõukas neid tõsiasi, et septembris ei osalenud vallavanem Mikk Lõhmus volikogu istungil, samas polnud ta ka ametlikult puhkusel. 
Kekkilä püüab uuesti kaevandusluba saada
[caption id="attachment_288094" align="alignnone" width="2000"]
Kekkilä vajab uut kaevandusala, et hoida töös Niibi kasvuturbatehast. Kvaliteedijuhi Kaire Marttila ülesandeks on kontrollida, kas turbasegus on õige kogus väetist. Urmas Lauri[/caption]
Kuigi Lääne-Nigula vallavolikogu keelas Niibi turbarabas kaevanduse laiendamise, tahab Kekkilä, et volikogu asja uuesti läbi vaataks.
Lääne-Nigula vallavolikogu keeldus kaevandusloa andmisest kaks aastat tagasi põhjusel, et tuleb teha täiendavad uuringud. Need pidid välja selgitama, kas turbakaevandus rikkus Salajõe elanike kaevudes vee. Samuti selle, kuidas joogiveeprobleemi lahendada.
„Nüüd on uuring valmis. Saime palju teada selle kohta, mis nende kaevudega teha ja kuidas setted liiguvad,” ütles Kekkilä Eesti juhatuse liige Raoul Johanson.
Just setted ja raud on muutnud kaevuvee joogikõlbmatuks.
Lääne-Nigula vallavalitsuse uuring – nagu kõik eelnevadki – ei kinnita ega lükka ümber, et Salajõe kaevud on rikkunud turbakaevandus. Küll aga soovitab see rajada sügavamad kaevud ja kasutada vee puhastamiseks spetsiaalseid filtreid.
Kekkilä vajab uut kaevandusala, et hoida töös Niibi kasvuturbatehast. Kvaliteedijuhi Kaire Marttila ülesandeks on kontrollida, kas turbasegus on õige kogus väetist. Urmas Lauri[/caption]
Kuigi Lääne-Nigula vallavolikogu keelas Niibi turbarabas kaevanduse laiendamise, tahab Kekkilä, et volikogu asja uuesti läbi vaataks.
Lääne-Nigula vallavolikogu keeldus kaevandusloa andmisest kaks aastat tagasi põhjusel, et tuleb teha täiendavad uuringud. Need pidid välja selgitama, kas turbakaevandus rikkus Salajõe elanike kaevudes vee. Samuti selle, kuidas joogiveeprobleemi lahendada.
„Nüüd on uuring valmis. Saime palju teada selle kohta, mis nende kaevudega teha ja kuidas setted liiguvad,” ütles Kekkilä Eesti juhatuse liige Raoul Johanson.
Just setted ja raud on muutnud kaevuvee joogikõlbmatuks.
Lääne-Nigula vallavalitsuse uuring – nagu kõik eelnevadki – ei kinnita ega lükka ümber, et Salajõe kaevud on rikkunud turbakaevandus. Küll aga soovitab see rajada sügavamad kaevud ja kasutada vee puhastamiseks spetsiaalseid filtreid. 
Neeme Suur tahab Risti hooldekodu vallale jätta
[caption id="attachment_221763" align="alignnone" width="900"]
Neeme Suur. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Lääne-Nigula võimuladvikus on puhkenud arutelu vallale kuuluvate hooldekodude müümise või vallale jätmise asjus.
Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus annaks Risti ja Oru hooldekodud erakätesse. Lääne-Nigula volikogu esimees Neeme Suur jätaks Risti vallale. Suurega sama meelt on Risti kogukonnakogu ja volikogu sotside nimekirja liikmed.
„Risti kogukonnakogu on seisukohal, et Risti hooldekodu võiks olla munitsipaalomandis. Minu seisukoht on sama,” ütles Suur eile Lääne Elule. Sotside ringis on Suure sõnul arutatud, et valla kolmest hooldekodust võiks jääda vallale vähemalt üks. Koluvere hooldekodu on juba erakätes.
Neeme Suur. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Lääne-Nigula võimuladvikus on puhkenud arutelu vallale kuuluvate hooldekodude müümise või vallale jätmise asjus.
Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus annaks Risti ja Oru hooldekodud erakätesse. Lääne-Nigula volikogu esimees Neeme Suur jätaks Risti vallale. Suurega sama meelt on Risti kogukonnakogu ja volikogu sotside nimekirja liikmed.
„Risti kogukonnakogu on seisukohal, et Risti hooldekodu võiks olla munitsipaalomandis. Minu seisukoht on sama,” ütles Suur eile Lääne Elule. Sotside ringis on Suure sõnul arutatud, et valla kolmest hooldekodust võiks jääda vallale vähemalt üks. Koluvere hooldekodu on juba erakätes. 
Läänemaa pole valmis elektrikatkestuseks
[caption id="attachment_287237" align="alignnone" width="1365"]
Haapsalu taastusravihaigla juht Kadri Englas ütles, et elektrikatkestusest aitab välja generaator,
kuid nad pole harjutanud koostööd teiste asutustega. Eduard Laur[/caption] Läänemaa suuremad asutused ja omavalitsused teavad, kuidas tegutseda pikaajalise elektrikatkestuse ajal, kuid pole harjutanud omavahelist koostööd. Läinud nädalavahetusel LõunaEestis möllanud torm, mis terve Võru linna vooluta jättis, paneb ka Läänemaa omavalitsuste ja asutuste juhid mõtlema, kuidas sarnases olukorras hakkama saada. Läänemaa kriisikomisjoni esimees, Haapsalu linnapea Urmas Sukles ütles, et pikaajalise elektrikatkestusega oleks kõige raskem hakkama saada. „Meil pole seni suuri elektrikatkestusi olnud, selles mõttes on Läänemaa hästi hoitud,” ütles Sukles. Läänemaa päästepealiku Hannes Aasma sõnul oli Võru kriis tervele Eesti riigile hea näide. „See, et vool ära läheb, võib juhtuda ükskõik millises Eestimaa nurgas,” ütles Aasma.
Haapsalu taastusravihaigla juht Kadri Englas ütles, et elektrikatkestusest aitab välja generaator,kuid nad pole harjutanud koostööd teiste asutustega. Eduard Laur[/caption] Läänemaa suuremad asutused ja omavalitsused teavad, kuidas tegutseda pikaajalise elektrikatkestuse ajal, kuid pole harjutanud omavahelist koostööd. Läinud nädalavahetusel LõunaEestis möllanud torm, mis terve Võru linna vooluta jättis, paneb ka Läänemaa omavalitsuste ja asutuste juhid mõtlema, kuidas sarnases olukorras hakkama saada. Läänemaa kriisikomisjoni esimees, Haapsalu linnapea Urmas Sukles ütles, et pikaajalise elektrikatkestusega oleks kõige raskem hakkama saada. „Meil pole seni suuri elektrikatkestusi olnud, selles mõttes on Läänemaa hästi hoitud,” ütles Sukles. Läänemaa päästepealiku Hannes Aasma sõnul oli Võru kriis tervele Eesti riigile hea näide. „See, et vool ära läheb, võib juhtuda ükskõik millises Eestimaa nurgas,” ütles Aasma.
