Silt: Metsküla algkool
9
Kooliarutelu Kõmsil: ümarlaud soovitab Läänerannal haridusreformi tagasi pöörata
[gallery ids="408443,408424,408425,408426,408428,408429,408430,408431,408432,408435,408436,408437,408438,408439,408440,408441,408442,408444"]
Fotod: Urmas Lauri
Kõmsi rahvamajas esmaspäeval korraldatud maapiirkondade haridusvõrgustiku ümarlauakohtumisel jõuti järeldusele, et omavalitsustes, kus on tekkinud probleeme maakoolide sulgemise tõttu, tuleks aeg maha võtta, välja kuulutada nn vaakuumaasta.
Esmaspäeva pärastlõunal Kõmsi rahvamajas korraldatud maapiirkondade haridusvõrgustiku ümarlauakohtumisel jõuti nelja ja poole tunni pikkusel maratonarutelul järeldusele, et praegu jõuab veel pidurile vajutada.
“Võtta need otsused tagasi, mis kevadel tehti ja teha päriselt sügav, koostöine, avatud protsess koos kogukonnaga ja spetsialistidega, teadlaste ja riigiesindajatega,” ütles ümarlaua korraldanud Mari-Liis Pruul.
Lääneranna volikogu esimees keeldub istungit kokku kutsumast (täiendatud kl 16. 19)
[caption id="attachment_341835" align="alignnone" width="2000"]
Lääneranna vallavolikogu esimees Armand Reinmaa. Foto: Eiko Kink / Äripäev[/caption]
Lääneranna vallavolikogu esimees Armand Reinmaa vastas Metsküla kultuuriühingu palvele kutsuda kokku erakorraline vallavolikogu koosolek, et Lääneranna valla põhimääruse järgi ei saa ta seda teha.
„Volikogu esimehel puudub Lääneranna valla põhimääruse kohaselt pädevus kokku kutsuda erakorralist volikogu koosolekut ainuisikuliselt ühe MTÜ või kolmanda isiku palvel ja soovil,“ teatas Reinmaa Metsküla kultuuriühingule.
See ei ole õige. Lääneranna valla põhimääruse järgi saab erakorralise istungi kokkukutsumist nõuda vallavalitsus või üks neljandik vallavolikogu liikmetest, aga miski ega keegi ei keela vallavolikogu esimehel endal see kokku kutsuda, kui ta peab seda vajalikuks.
„See on puhtalt volikogu esimehe pädevus,“ kinnitas rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste poliitika osakonna nõunik, Lääne-Nigula vallavolikogu esimees Mikk Lõhmus Lääne Elule täna.

Metsküla palub kooli päästmiseks aastat
[caption id="attachment_408205" align="alignnone" width="1382"]
Metsküla algkool. Foto: Kaarel Kaisel[/caption]
Metsküla kooli lastevanemad oleks viimases hädas nõus valla ettepanekuga erakool luua, aga vajavad selleks aastat, vallajuhtide sõnul tuli nõusolek liiga hilja.
„Kohe hakkab kooliaasta pihta. Meie jaoks on kõige tähtsam, et kool jääks lahti,“ ütles Metsküla kooli lapsevanem, looduskaitsja Silvia Lotman. „Oleme lootnud ja otsinud igasuguseid võimalusi. Kui muud moodi enam ei saa, siis läheme valla pakutud kompromissile luua erakool, aga vajame selleks aastat.“
Lotmani laps on üks viiest esimese klassi õpilasest, kes peaksid 1. septembril Metsküla kooli minema. Kooliaastat loodab seal alustada 26 last. Metsküla kooli direktori Pille Kaiseli sõnul ei ole vanemad koolist pabereid välja võtnud, ka esimese klassi omad mitte. „Kõik ootavad ja loodavad,“ sõnas Kaisel.

Haridus- ja teadusministeerium: toetust saavad üle 20 õpilasega külakoolid
[caption id="attachment_399607" align="alignnone" width="2000"]
Metsküla kool. Urmas Lauri foto.[/caption]
Haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsiooniekspert Anni Eerik edastas Lääne Elule, et valitsuse tahe on toetada väikeste külakoolide püsimist, et lapsed saaksid koolis käia oma kodu lähedal.
Väikeste maakoolide rahastusmudeli esimene arutelu toimus valitsuses läinud nädalal, arutelud jätkuvad ning toetusmeetme täpsed tingimused selguvad septembris, kui arutatakse 2024. aasta riigieelarvet. Meede hakkab kehtima tulevast eelarveaastast.
Lõppenud õppeaastal oleks samalaadse mudeli alusel saanud täiendavat toetust 15 omavalitsust 19 kooli kulude katmiseks, sh Lääneranna vald Metsküla algkooli jaoks.

Parvel Pruunsild annetas Metsküla koolile 40 000 eurot (täiendatud kl 13.14)
[caption id="attachment_399698" align="alignnone" width="2000"]
Metsküla kooli lapsed. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Suurärimees Parvel Pruunsillalt laekus täna hommikul Lääneranna vallavalitsuse arvele 40 000 eurot sihtotstarbelist toetust Metsküla algkoolile tuleva õppeaasta kulude katteks.

Kohus jättis Metsküla kooli õiguskaitseta
[caption id="attachment_399607" align="alignnone" width="2000"]
Metsküla koolipere aasta kooli tiitli üleandmisel. Urmas Lauri foto[/caption]
Teist korda halduskohtust esmast õiguskaitset taotlenud väike Metsküla kool jäi sellest ilma, sest kohtu hinnangul ei ilmnenud mingeid uusi asjaolusid ja tegu oli korduva taotlusega. Seega ei näe kohus vajadust koolile uuesti õiguskaitse anda ja Lääneranna vallavolikogu otsus kool sügisest kinni panna on jõus.
Metsküla kooli lastevanemad leidsid, et pärast seda, kui Tallinna ringkonnakohus õiguskaitse tühistas, sattusid nad väga keerulisse olukorda – vähem kui kahe kuuga tulnuks neil leida lastele uus kool ja korraldada oma elu ümber. Kuna ringkonnakohus leidis, et kool ei vaja õiguskaitset, et anda lastevanematele aega, siis pole halduskohtul võimalik samal põhjusel uuesti õiguskaitset kohaldada.

Metsküla ja Virtsu taotlevad uuesti õiguskaitset
[caption id="attachment_399621" align="alignnone" width="2000"]
Tänavu aasta kooliks valitud Metskülale andis võidukarika üle haridus- ja teadusminister Kristina Kallas. Urmas Lauri[/caption]
Metsküla ja Virtsu lastevanemad pöördusid taas halduskohtusse taotlusega määrata koolile uuesti õiguskaitse, mille ringkonnakohus tühistas.
Metsküla soovib kohtumenetlusse kaasata ka haridus- ja teadusministeeriumi.

Kohus jättis Metsküla ja Virtsu koolid ja lastevanemad kaitseta
[caption id="attachment_403052" align="alignnone" width="2000"]
Metsküla kooli õpetajate, laste ja vilistlaste tantsurühm Mürakarud Tallinnas tantsupeol. Foto erakogu[/caption]
Õiguskaitseta jäänud koolide lastevanemad peavad kahe kuuga leidma uue kooli, sest kohalik omavalitsus sai vabad käed haridusasutusi kärpida ja sulgeda.
„Meie jaoks on see katastroof,“ ütles Virtsu kooli lastevanem Annely Rahkema. Õiguskaitseta jäänud Virtsu kool kärbitakse Lääneranna vallavolikogu 24. märtsi otsusega neljaklassiliseks. Rahkema üks laps läheb 3. klassi, teine peaks minema kuuendasse. Koduõppel olnud 13aastane autistist poiss käis pool aastat 6. klassis, enne seda oli ta koduõppel. Lapsel läks pool aastat koolis kenasti ja lepiti kokku, et tuleval aastal jätkab ta endiselt 6. klassis. „Nüüd pole tal enam kooli, kuhu minna,“ ütles Rahkema.
Suurde ja uude kooli ema autistist last panna ei taha ega saagi – laps pole selleks valmis ega saaks hakkama. „Peaksin siis uuesti taotlema koduõpet, aga kahe kuuga seda ei korralda,“ ütles Rahkema. Pealegi ei ole ema eesmärk poega koduõppel hoida, vaid panna kooli, kus lapsel on turvaline ja hea.
