Silt: Martin Schwindt

[caption id="attachment_418055" align="alignnone" width="1280"] Foto: Pixabay[/caption] Haapsalu volikogu võtab reedesel istungil vastu teise lisaeelarve, millega vähenevad linna tulud ja suurenevad kulud. Haapsalu finantsjuhi Martin Schwindti sõnul tingis lisaeelarve koostamise kaks asjaolu: linnavara müük ei ole läinud plaanipäraselt ja tulumaksu ei laeku linna eelarvesse nii palju, kui oodati. „Need on olulisemad muudatused, mis põhjustasid lisaeelarve, teised on tehnilised ümberkorraldused,” ütles Schwindt.

Enamik omavalitsusi kavandavad palgatõusu peamiselt õpetajatele ja neile, kes saavad alampalka. Haapsalu finantsjuhi Martin Schwindti sõnul tõusevad Haapsalus palgad ainult neil, kelle sissetulekud sõltuvad riigi kehtestatud miinimumidest. Nendeks on linna palgal olevad õpetajad ja seni miinimumpalga eest töötanud allasutuste töötajad. „Ametnike palgad ei muutu. Need on samasugused nagu 2023., 2022. ja 2021. aastal,“ ütles Schwindt. Riik kehtestas Schwindti sõnul uue õpetaja palgamiinimumi ainult üldhariduskoolide õpetajatele. „Kui paljusid inimesi see täpselt puudutab, ei oska praegu öelda, sest minul on arvestus täistööajaga ametikohtade järgi. Neid on Haapsalus arvestuslikult praegu 105,“ ütles ta.

[caption id="attachment_411049" align="alignnone" width="1920"] Enim kõneainet pakkus Haapsalu volikogus linnavalitsuse uue maja projekteerimine, millele on tuleval aastal ette nähtud 140 000 eurot. Eskiis[/caption] Veel enne seda, kui Haapsalu linnavolikogu tuleva aasta eelarvet hakkas lahkama, otsustas volikogu, et jätab järgmisel kahel aastal ära kaasava eelarve, millele oleks kulunud 30 000 eurot aastas. Kaasava eelarve ära jätmise vastu hääletas 25 volikoguliikmest üheksa ja üks volinik jäi erapooletuks.

[caption id="attachment_416260" align="alignnone" width="696"] Vormsi vallavanema Maris Jõgeva (vasakult), Haapsalu linnavalitsuse finantsjuhi Martin Schwindti ja tema Lääne-Nigula kolleegi Merilin Saska sõnul võib iga lisanduv kohustus plaanitava eelarve sassi lüüa. KAIRE REILJAN, MALLE-LIISA RAIGLA, URMAS LAURI[/caption] Nii Haapsalu kui ka Lääne-Nigula finantsjuhtide sõnul jäi kulude maht samaks kui sel aastal. „Kui arvestada, et käibemaks ja hinnad tõusevad, tuleb osasid kulutusi vähendada,” ütles Haapsalu finantsjuht Martin Schwindt. Järgmisel aastal tuleb Haapsalul maksta riigile senisest umbes 130 000 eurot rohkem käibemaksu, Lääne-Nigulas jääb summa 65 000 ja 70 000 euro vahele ning Lääneranna vald on arvestanud umbes 40 000eurose käibemaksu tõusuga.

[caption id="attachment_413069" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu volikogu. Malle-Liisa Raigla[/caption] Reedel võttis Haapsalu volikogu vastu linna kolmanda lisaeelarve, millega linna tulud suurenevad ja kulud vähenevad. Kokku suureneb linna vabade vahendite hulk ligi 97 000 euro võtta. Lisaeelarvega suureneb investeerimistegevus 90 000 euro võrra ja likviidsete varade jääk 7000 euro võrra. Suurim muudatus tuludes on tulumaksu plaanitust suurem laekumine. „Muud tulud on peamiselt allasutuste õppemaksud, mis laekuvad,” ütles Haapsalu linnavalitsuse finantsjuht Martin Schwindt.

[caption id="attachment_262359" align="alignnone" width="900"] Foto: Pixabay[/caption] Reedel võtab Haapsalu volikogu vastu selle aasta teise lisaeelarve, kus suurim tulude ja kulude allikas on hoolekandekeskuse likvideerimine. Haapsalu finantsjuht Martin Schwindt selgitas, et seni ei kuulunud hoolekandekeskus linna alla, vaid tegutses sihtasutusena.

[caption id="attachment_411049" align="alignnone" width="1920"] Kui Haapsalu linnavalitsusel õnnestub saada toetusraha, algab uue maja projekteerimine. Foto: eskiis[/caption] Haapsalu linnavalitsus plaanib endale uue hoone ehitamiseks küsida reedel volikogult luba 2,5 miljoni euro kasutamiseks, tegemist on järgnevate aastate ainsa suure investeeringuga. Volikogult on vaja luba ehituse omaosaluse katteks, et linnavalitsus saaks esitada oktoobri keskpaigaks avalduse toetusvooru „Kohaliku omavalitsuse üksuste liginullenergiahoonete ehitamine“. Praeguste arvutuste kohaselt läheb uue linnavalitsuse maja ehitus koos senise hoone lammutamisega maksma 4,95 miljonit eurot. Linnavalitsus loodab toetust saada 2,43 miljonit eurot ja omaosaluseks jätta 2,5 miljonit eurot. Haapsalu linnapea Urmas Sukles ütles, et linnavalitsus on summad praegu kirjutanud varuga. „Loodame ehitada odavamalt ja vana maja müüa kallimalt,” ütles Sukles. Omaosalus on plaanis katta 2025. aastal nii senise maja müügist saadava raha kui ka laenuga, kinnitas Haapsalu finantsjuht Martin Schwindt. 2025. aastaks on linnavalitsus plaaninud laenu võtta umbes sama suures ulatuses, kui on linnavalitsuse uue maja ehituse plaanitav omaosalus.

[caption id="attachment_393958" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu algkooli kapitaalremont on üks linna eelmise aasta suurtest investeeringutest. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Läänemaa omavalitsuste rahaline seis oli möödunud aastal Eesti omavalitsustest kehvemate poolel, neljast siinsest omavalitsusest kaks on kümne kehvima hulgas. Kui rahandusministeeriumi leht minuomavalitsus.ee pani Haapsalu linna ja Lääne-Nigula valla Eesti kümne kõige raskemas seisus oleva omavalitsuse sekka, siis Õhtulehe tehtud samade andmetega, kuid pikemat perioodi arvestav tabel pani Haapsalu omavalitsuste edetabelis kõige kehvemale, 79. kohale. „Kindlasti ei ole see hea uudis. Oleks parem, kui oleksime tipud,” ütles Haapsalu finantsjuht Martin Schwindt.